Kopli vabatahtlikud päästjad annavad eeskuju, et sarnased päästepunktid tekiks ka mujal linnaosades ja teistes linnades. Eesti suurtes asulates pole vabatahtlike päästeüksute loomine seni popp olnud.
Selle suve esimesest päevast tõttab Kopli poolsaare elanikele tulekahju või muu õnnetuse korral appi vabatahtlike päästjate meeskond. Ajaloolises Ankru 12 päästemajas on ettevalmistused komando avamiseks täies hoos. Vabatahtlikud ja nende abilised tassivad mööblit, kontrollivad garaažiuste ja hoiatussüsteemide toimimist ning arutavad sildi kujundust.
Ring on täis saanud: enne Teist maailmasõda asus samas majas Kopli vabatahtlik tuletõrjeselts. Juba 20. mail on garaažis kogu tehnika valmis ja 1. juunist võib Kopli vabatahtlik päästekomando teenistust alustada.
Tõsine töö, mitte vaid hobi
Riiklik päästekomando Koplis suleti tänavu jaanuari lõpus, kuigi veel 22. septembril 2023 saatis endine linnapea Mihhail Kõlvart siseministrile pöördumise, milles palus see säilitada, sest pärast selle likvideerimist jääks abi enam kui 60 000 elanikule liiga kaugeks. Kui ministeerium siiski riikliku päästepunkti sulges, aitas linn luua vabatahtliku päästeüksuse. “Oleme koostööle täiesti avatud,” ütleb MTÜ Tallinna Vabatahtlik Pääste juht Raoul Raidna. “Kui tulevikus tekivad sarnased seltskonnad Nõmmel või Lasnamäel, siis me ainult tervitame neid.”
Pilt: Ilja Matusihis
Samas märgib Raidna, et kui sada aastat tagasi oli priitahtlikuks pritsimeheks olemine omamoodi auasi ja vaba aja veetmise vorm, siis tänapäeval ei saa vabatahtlik päästja elukutselisest oskuste ja valmisoleku poolest erineda. “Meie ridades peab olema vähemalt 20, eelistatavalt 30 inimest,” ütles Raidna. “Vähemalt pooled neist peaksid olema praktilise kogemusega spetsialistid.”
Päästja peab olema valmis väljakutsele vastama 60 sekundi jooksul, tegutsema sündmuskohal operatiivselt ja efektiivselt, kasutades olemasolevaid inim- ja tehnilisi ressursse maksimaalse efektiivsusega. “Vabatahtlikuks olles saab arendada ka muid oskusi ja võimeid,” lisas Raidna. “Väljaõppe viivad läbi elukutselised päästjad, kes annavad meile ka varustust, näiteks autosid ja suitsusukeldumise vahendeid.”
Koplisse hädasti vaja
Linn toetas uut komandot 250 000 euroga. Selle raha eest saab nii ruume üürida kui ka lisaseadmeid soetada. “Püüame teha kõik nii, et keegi ei saaks meie kohta midagi halba öelda,” märkis Raidna. “Tahame olla eeskujulik meeskond.”
Abilinnapea Kaarel Oja, kes käis hiljuti Kopli vabatahtlikel külas, ütles, et selline algatus on kindlasti oluline ja väärtuslik. “Hindan oma füüsilist vormi realistlikult ja kriitiliselt. Nii et ise ma vabatahtlikule päästetööle ei läheks, küll aga toetan neid, kes otsustavad seda teha,” rääkis ta. “Helsingis tegutseb 12 vabatahtlikku päästekomandot, kuid Tallinnas oli seni vaid üks – see töötab Lillekülas.”
Vabatahtlikud päästjad on seni tegutsenud pigem kaugemates maakohtades, suuremates linnades on nad seni olnud tagasihoidlikult esindatud. “Vabatahtlikud päästekomandod on ühtse süsteemi väga oluline lüli. Koos suurte elukutseliste meeskondadega aitavad need pakkuda kiiret abi seal, kus seda kõige rohkem vaja läheb,” ütles Oja.
Kitsal poolsaarel paiknev tööstusettevõtete ja suure hulga puithoonetega Kopli on üks nendest piirkondadest. Seetõttu peaks linn abilinnapea sõnul tegema kõik endast oleneva, et Kopli vabatahtlik päästekomando muutuks igati eeskujulikuks, seades standardi sarnaste organisatsioonide loomisele kogu linnas ja riigis.
Linn kavatseb jätkata vabatahtlike päästjate toetamist ja õnnetuste ennetamist. “Ankru 12 majast saab ka aktiivse kodanike dialoogi koht Kopli ja kogu Tallinna elanike hüvanguks,” mainis abilinnapea.