“Nii õiterikast suve kui mullu pole tänu niitmata jäänud aasadele Tallinnas kaua olnud,” lausus linna looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. Kaitsmaks putukaid-loomi ja õiteilu ja tulles vastu linlaste soovile, niidetakse ka tänavu tihedalt vaid alasid, kus see on vajalik näiteks liiklusohutuse pärast.
Eelmisel, Euroopa rohelise pealinna aastal niideti Tallinnas tavapärasest vähem. Millised on tänavused plaanid?
Paljud linnad on loobunud intensiivsest niitmisest, sest see vähendab linnade elurikkust ja loodushüvesid. Mullu peatas põuaperioodil linnamaadel niitmise ka Tallinn. Ja mis siis juhtus? Võrreldes tavapärasega oli kõige suurem muutus see, et kui haljasalad lõpuks vihmast kastetud said, said taimed kasvuhoo sisse ja hakkasid õitsema.
“Nii õiterikast suve pole Tallinnas ilmselt päris tükk aega olnud,” ütles keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. “Ja kuna taimed said normaalselt areneda, õitseda ja viljuda, siis kindlasti meeldis see kõigile nendele loomade, kes taimeosadest toituvad või lopsakate taimede vahel pelgupaiga leiavad. Seega kokkuvõttes võib eeldada, et suurele osale Tallinna haljasaladele oli mullune suvi soodne.”
Uustalu sõnul näitas mullune niitmispaus esiteks seda, et suur osa Tallinna haljasalasid ei vaja igakuist niitmist. Ja teiseks seda, et väiksemat osa neist tuleks siiski sagedamini niita, kas või liiklusohutuse pärast. Kolmandaks tuletas see meile meelde, et osa haljasaladele tüüpilistest taimedest võivad olla väga atraktiivsed ja õitseda nädalaid. “Mullune suurüllatus oli kindlasti harilik raudrohi,” mainis Uustal.
Miks niita harvemini?
Eelmisel sügisel viidi Kesklinna linnaosas läbi ka niitmisteemaline küsitlus, millest selgus, et selle piirkonna elanikud eelistavadki harvemini niitmist. Lisaks sooviti samast küsitlusest teada saada, milliseid alasid konkreetselt linnakodanikud kasutavad ja milleks.
Kokku vastas küsitlusele 5000 inimest, mis näitab, et kesklinna rohealade käekäik on elanikele südamelähedane teema ning heakord kõnetab paljusid. Enamik küsitluses osalenuid ütles, et kasutavad rohealasid mitu korda kuus või tihemini. Niitmise osas hindas enamik (76%), et rohealasid ei peaks niitma, või kui niita, siis teha seda harva.
Niitmispõhimõtted on Tallinnas lihtsad: seal, kus pole vaja niita, seal ka ei niideta. 75% aladest niidetakse 1-2 korda aastas ja ülejäänud 25% vastavalt vajadusele intensiivsemalt. Kindlasti vajavad sagedasemat niitmist näiteks mänguväljakute ümbrused ja kohad liikluses, kus kõrge haljastus häiriks vaatevälja. Samuti on intensiivsema niitmisplaaniga need alad, kus vohavad võõrliigid, nagu harilik tõlkjas, rahvakeeli tuntud kui Rakvere raibe.
Sage niitmine ei sobi tolmeldajatele, kellel on meie ökosüsteemis tähtis roll. Õistaimed vajavad kimalasi, mesilasi ja liblikaid paljunemiseks ning ilma nendeta ei saa viljuda ka paljud taimed, kes on olulised inimeste toidulaual.
Harvemini niitmine on väga oluline elurikkuse seisukohalt, kuid mitte ainult. Kui ka kõige väiksematel olevustel, nagu putukatel ja kõiksugustel mullaelanikel, on linnas hea elada, siis on hea ka kõigil teistel. See tähendab, et mida elurikkam on linnakeskkond, seda tervislikum on see ka meile, inimestele. Loodus lihtsalt mõjub meile ja meil ei ole selles osas valikut.
Puuke siiski kartma ei pea
Niitmata muru ja niit alandavad ka temperatuuri tõhusamalt kui niidetud muru ning säilitavad silmailu pikema kuumalaine vältelgi – madalaks niidetud rohi kõrbeb kuumade ilmadega lihtsalt ära.
Vähem niitmine vähendab soojussaare efekti: tume asfaldipind neelab soojust, aga rohkema haljastuse kaudu tekitatakse juurde niiskust ning alandatakse temperatuuri. Samuti võtavad niitmata alad paremini vastu sademevett. Arvestades, et kliimamuutuste tõttu muutub ka meie kliima heitlikumaks ja prognoositakse rohkem kuumalaineid või üleujutusteni viivaid vihmavalinguid, on nii soojussaarte leevendamine kui ka võime paremini vihmavett omastada linnades aina olulisemad.
Ekslikult arvavad paljud aiaomanikud, et linna heakorraeeskirjas on nõue hoida muru maksimaalselt 15 cm kõrge, mis tähendab sagedast niitmist. Ent juba mitu aastat seda punkti eeskirjas ei ole. Selle asemel soovitab linn lasta ka aias elurikkusel areneda, kasutades selleks elurikka haljastuse kataloogi: haljastus.tallinn.ee.
Uustal ütleb, et vastupidiselt levinud arusaamale mõjub harvem niitmine negatiivselt ka puukide arvukusele – kõrgema rohuga niitudel on puuke vähem kui madala muruga platsidel. “Puuk ei ole toiduahela tipus, ka temal on vaenlased olemas,” märkis ta. “Neid söövad erinevad selgrootud, nagu ämblikud, ämblikulaadsed, mardikad ja linnud. Mida looduslikumaks rohealad jätta, seda rohkem on seal ka puugi looduslikke vaenlasi, mistõttu väheneb sel alal puukide arvukus. Üheltki rohumaalt pole võimalik puuke viimseni ära süüa või hävitada, kuid kõikide eelduste kohaselt on neid liigirikkal rohumaal vähem.”
Tallinna linnas on palju elurikkust – meie kõrval elab putukaid, linde, eri loomi – ning seega on oluline ka neile elupaiku pakkuda. Hoiame meid ümbritsevat loodust ja lubame rohul kõrgemaks kasvada ning õitseda. Sellega teeme teene nii endale kui ka loodusele.