Haridusministri ja Tallinna linnapea kohtumisel nenditi, et kindlus eestikeelsele õppele ülemineku osas Tallinnas on olemas. Lasteaia- ning esimeste ja neljandate klasside C1 keelenõuetele vastavad kooliõpetajad on sügiseks valmis, väljakutseks on aga 350 õpetajat ülejäänud klassidest, kes jätkavad õpetamist vene või mõnes muus võõrkeeles.

„1. septembrist peaksid nad valdama B2 keeletasemel eesti keelt. Õpetajad õpivad väga usinalt, kuid hetkeseisuga puudub 350-l õpetajal vajalik kategooria. Esitasime ka ministrile palve, et proovida leida lahendus ja anda ajapikendust,” sõnas Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

„Võõrkeeles õpetavate õpetajate keelenõuete jaoks pikendame aega 2026. aastani. Kui hakkame valitsuses seda arutama, siis arutame seda kõikide võõrkeeles õpetavate õpetajate teemat,” kinnitas haridusminister Kristina Kallas.

Jää on hakanud sulama ka teemal, mis puudutab linnna varasemat palvet rakendada paindlikumat lähenemist Lasnamäe põhikooli erivajadustega laste eestikeelsele õppele üleminekul.

„Pikendustaotlust, mida Lasnamäe põhikool meile esitas ja kus nad ütlesid, et osades ainetes nad ei planeeri eestikeelsele õppele üle minna, me kindlasti toetada ei saa. Küsimus on pigem metoodikas ja lähenemises, millise tempo ja abiprogrammiga peaksid erivajadustega õpilased üle minema kõikides ainetes, mida nad õpivad,” selgitas Kallas.

Tallinna linn plaanib suure osa järgmisel nädalal volikogus kinnitatava lisaeeleavrest suuanta just haridusse. Lisaks on linnal plaan lahendada ära koolide ülerahvastatus, selleks luuakse juurde põhikoole. Päevakorras on ka uue Lasnamäe riigigümnaasiumi rajamine, mille ehitamise algus võiks Kristina Kallase sõnul alata 2028. aastal.