“Esimest korda esindab Prantsusmaad kariibi kunstnik, kes on siia toonud oma sisemise džungli. Taustal on tema enda sisse loetud luule ja siin on väga tugev lavendlilõhn, sest nii kultuuriliselt kui ka isiklikult on see talle väga oluline taim,” selgitas Õunapuu.

Üks biennaali külastajatest, Claudia, pidas Prantsusmaa paviljoni oma lemmikuks. “Ma naudin seda väga. Mulle meeldib muusika, mis siin taustal kõlab, see digitaalne kontekst, väga filmilik visuaalsus ja need värvid. See on imeline,” sõnas ta.

Nii ongi kunstnik loonud värvikireva visuaalse ja sensoorse keskkonna, mille eesmärk on ühendada ja kutsuda dialoogi pidama.

Ülipopulaarne Saksa paviljon lennutab kosmosesse.Kui ühelt poolt näitavad kunstnikud Saksa paviljonis katastroofilist enesehävituslikku aega, kus me hetkel viibime, siis teiselt poolt aga narratiivi vanade aegade kordumisest.

“Kui tuled väljast siia pimedusse, siis see ruum ja muusika mõjuvad nagu apokalüpsis neuroosis. See on fantastiline, väga muljetavaldav,” leidis külastaja Magnus.

Saksamaa paviljoni näitel on biennaali üldnäituse teema “Võõrad kõikjal” tõlgendatav ka kliimakriisi kontekstis, kus inimlikud, poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid jätavad planeedile maa oma jälje.