18. mail peetakse üle Tallinna linnaosade päeva. Nõmmel toimub sel päeval mitu kogukonna üritust, sealhulgas avatakse mälestuspink Eesti spordilegendile ja olümpiavõitjale Ants Antsonile.
Mälestuspink Eestile kuulsust toonud nõmmekale kiiruisutaja Ants Antsonile avatakse kell 10 Pääskülas Kalda tänava veesilma juures.
6. veebruaril 1964 võitis Ants Antson kuldmedali Innsbrucki olümpiamängudel meeste 1500 meetri kiiruisutamises.
Kaheksandas paaris jääle tulnud Antson sai kirja võiduaja 2.10,3 ja edestas kolme kümnendikuga hiljem uisutanud hollandlast Kees Verkerki. Kolmanda koha teenis norralane Villy Haugen (2.11,2).
Viis päeva pärast olümpiakulda püstitas ta Oslos maailmarekordi olümpiakavva mittekuuluval 3000 meetri distantsil (4.27,3).
Antson on esimene eestlane, kes tulnud taliolümpiavõitjaks. Tema saavutuse kordamiseni jõuti alles 2002. aastal Salt Lake Citys, kui Andrus Veerpalu võitis murdmaasuusatamise meeste 15 km eraldistardist klassikatehnikasõidu.
Antson oli ka ainus eestlasest olümpiavõitja 1960. aastatel. Eelnevalt tuli Helsingis 1952 esikohale maadleja Johannes Kotkas ja hiljem võitis 1972. aastal Münchenis kuldmedali tõstja Jaan Talts.
Kopli poisist sai nõmmekas
Antson oli pärit Koplist (sündinud 11.11.1938). Sealt sai alguse ka tema sportlasekarjäär ja tegelemine kiiruisutamisega. Lapsepõlves tegeles ta aga paljude spordialadega. Kiiruisutamisega hakkas Antson tegelema 1955. aastal. “Olen ju Koplist pärit, ümberringi meri, mida sa talvel muud teed, kui uisutad,” on Antson meenutanud.
1959. aastal sai Antsonist Nõukogude Liidu koondise kandidaat. Antsoni sõnul oli tema tippuisutaja karjäär aastatel1961-1969.
Pärast spordist loobumist töötas Antson treenerina ja alates 1977. aastast Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni spordijuhina ning aastatel 1993-2000 Tallinna kesklinna valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ja nõunikuna.
Rohkem kui veerand sajandit oma elu teisel poolel elas Antson Nõmmel. Nende aastatega sai temast hingega nõmmekas, kes armastas sageli Nõmme turul käia. Teda tundsid seal nii turumüüjad kui ka külastajad. Sageli sooviti teda ka kättpidi tervitada. Kuuldavasti oli Antson aga põhimõttekindel – nimelt keda ikka õigeks meheks ei pidanud, sellel terekätt ei andnud.
Kiiruisutaja, Eesti spordilegend ja olümpiavõitja Ants Antson lahkus igavikuteele 31. oktoobril 2015.