“Rongireisijate arvu kasvu veab tiheda sõiduplaani ja argipäeva kiirrongide toel läänesuund ehk Tallinna ja Paldiski, Turba, Kloogaranna ning Keila vaheline rongiliiklus,” ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Läänesuuna reisijate arv kasvas aprillis aasta varasemaga võrreldes 15 protsenti. Tallinna ja Lõuna-Eesti vaheline reisijate arv on remonttööde ja jätkuvalt kehtivate kiirusepiirangute tõttu neljandat kuud vähenenud.“

Kui üldiselt jätkab rongireisijate arv Eestis kasvu, siis Tallinna-Tartu-Valga/Koidula suunal on see alates 2. jaanuarist reisirongidele kehtestatud ajutiste kiirusepiirangute tõttu vähenenud. “Reisijate arv oli aprillis sel suunal aasta varasemast 13% väiksem,” märkis Mäe.

Idasuunal tõid 2. jaanuarist kehtima hakanud ajutised kiirusepiirangud sõiduaegade pikenemise, mis on liiniti erinevad. Näiteks Tallinna-Tartu liinil pikenes sõiduaeg sõltuvalt väljumisest 2023. aastal kehtinud graafikuga võrreldes kaks kuni üheksa minutit, Tallinna-Narva liinidel 9–15 minutit, Tallinna-Aegviidu sõiduaeg jäi samaks. “Taristuomanik AS Eesti Raudtee tuvastas 2023. aasta lõpul idasuunal 39 kõrgendatud riskiga ülesõidukohta, kus ohutuse kindlustamiseks kehtestati reisirongidele juuni lõpuni kehtivad ajutised kiirusepiirangud,” selgitas Mäe. 

2024. aasta jaanuarist aprillini on rongiga sõitnud üle 2,57 miljoni reisija, mis on võrreldes 2023. aastaga sama perioodiga 6 protsenti enam. Aprillikuus olid  populaarsemad liinid Tallinna-Paldiski 103 000 reisijaga, Tallinna-Turba 102 000 reisijaga ja Tallinna-Aegviidu 84 000 reisijaga. Edelasuunal kasvas reisijate arv aasta varasemaga võrreldes ühe protsendi jagu, idasuunal kaks protsenti.