Kui suurtele ümberkorraldustele ja ehitustele eelneval aastal hinnati ühistransporti rahuloluindeksiga 4,27, siis kokkuvõttes on väike langustrend rahuloluindeksis marginaalne ning statistiliselt rahulolu langenud ei ole. Keskmised üldhinded teenusele püsisid bussidel ja trollidel samal tasemel ja langesid veidi trammidel võrreldes varasema aastaga. Viimane on ka mõistetav, sest 2023. aastal oli trammiliiklus pikka aega suletud.

Ühistranspordi puhul on juba aastaid peetud kõige olulisemaks aspektiks sõiduplaanist kinnipidamist, sõiduki puhtust ja korrashoidu ning parajaid sõiduintervalle. Ühistranspordi korraldust hindasid kõrgemalt noorem sihtrühm vanuses 15-19 ja kaks vanemat vanuserühma vanuses 50-59 ja 60+.

„Rahulolu on suurim just nende rühmade seas, kes meie andmetel ka kõige rohkem ühistranspordiga sõidavad. Rääkides piirkonniti, siis ühistranspordiga sõitjaid näeme kõige rohkem Mustamäel, Põhja-Tallinnas ja Kristiines ning rahulolu on kõrgeim Mustamäel ja Lasnamäel,” sõnas Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Kaido Padar.

Kõige sagedasema kasutusega ühistranspordiliik oli mullu Tallinnas jätkuvalt ülekaalukalt buss, millel igapäevaseid kasutajaid 42 protsenti. Järgnevad tramm 8 protsendi ja troll 9 protsendiga. Võrreldes tulemusi eelmise uuringuga näeme, et busside ja trollide igapäevane kasutamine on seekord suurenenud, trammi oma aga veidi langenud.

Linnatranspordi uuendustest kerkisid esile uute trammiühenduste rajamine, mida pooldab 67 protsenti ühistranspordi kasutajatest ja elektribusside kasutuselevõtt, mida pooldab 58 protsenti.

Uuring viidi silmast-silma küsitlusena läbi tänavu 1.-26. märtsil. Valimis osales 502 Tallinna elanikku.