on hea meel näha ja tõdeda, et meie filmi- ja telemaailm on väga mitmekesine, professionaalne ja kaasaegne. Muidugi, meil ei ole kõiki võimalusi, mida suuremate riikide kolleegidel, ent ometi oma võimete piires saame hästi hakkama: valmivad eriilmelised mängu- ja dokumentaalfilmid, seriaalid ja saatesarjad, päevakajalised ja igavikulisemad tööd, debüüt- ja kullaprooviga tegijate looming. Ja vaatajad hindavad ja armastavad seda. Kõigele leidub vaataja. Selle töö järgi on vajadust. Teie töö järgi on vajadust.

Kuid me teame ka seda, et meie film on täna keerulises vaakumis – välisfilme tullakse siia vähem tegema, omamaise filmi eelarve on pärast Eesti Vabariik 100 ja keset keerulist majandusolukorda kokku kuivanud, režissöörid saavad hea õnne korral kümnendis vaid paar-kolm filmi luua, mis ei taga aga loomingulist arengut.

Jah, kitsastes oludes ilmutab end ikka ja jälle andekas leidlikkus, kuid nii nagu igas teises valdkonnas, vajame jätkusuutlikumaid lahendusi. Et meie oma eesti film kõige laiemalt võttes areneks.

Nii filmi- kui telemaailma ühendab vastutus vaataja ees. Vastutus teatud taset hoida, maitset kujundada, harida, jäädvustada.

Uued platvormid, väljundid ja erameedia mitmekesisus loovad positiivse konkurentsi, kuid kõik peaksid tundma ka vastutust vaataja ees. Ja samuti oma aja ees – et leiaksime ekraanilt ka tänast aega ning inimest mõtestavaid ja jäädvustavaid saateid, mis kestaksid üle aegade ning jätaksid praegusest elust kogu tema mitmekülgsuses jälje. Päevakajalisus on tähtis, aga sel pole sageli homme enam väärtust. Peavool on oluline, kuid palju toimub ka kõrval voolusängides.

Ja lõpetuseks. On rõõmustav, et muu emakeelega eestimaalased leiavad üha enam teavet Eesti kanalitest, et nad on meiega ühes inforuumis ning usaldavad meie tegijaid. See liidab meid ühtsemaks kogukonnaks ja loob ühist vundamenti, millel püsida ka keerulistel aegadel.

Ma tänan teid Eestile ja Eesti rahvale tehtud töö eest ning soovin jõudu teile pandud vastutuse kandmisel.