Isamaa saadik Euroopa Parlamendis Riho Terras ütles saates, et selleks, et Ukraina sõja võidaks, on vaja julgust, tahet ja raha. Ning kui raha on Ukrainat toetavatel riikidel piisavalt, siis julgust ja tahet seda kasutada ei ole.
“Seetõttu pole saadetud Ukrainasse piisavas koguses relvi ja laskemoona. Kõik räägivad sellest, olgu see Saksa kantsler Olaf Scholz või Prantsusmaa president Emmanuel Macron või USA president Joe Biden. Ja kõik tahavad Ukrainat toetada nii kaua kui vaja, aga sisuliselt panustamist ei toimu selliste numbritega, mis reaalselt vastaksid vajadustele. Minu arvates see on väga suur probleem,” rääkis Terras.
Terrase hinnangul ei saa Euroopa ja USA poliitiline juhtkond ning inimesed aru, et Venemaa valmistub sõjaks NATO-ga ja Venemaa režiimi juht Vladimir Putin lähtub seejuures sellest, et lääs ei saa talle vastu hakkamisega hakkama.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Euroopa Parlamendis Marina Kaljurand ütles, Euroopa Liit peaks paremini püüdma veenda liiduväliseid riike Ukrainat toetama.
“Kus Euroopa Liit on olnud erakordselt kehv, on kolmandate riikide ärarääkimisel ja mõjutamisel. Venemaa majandusel läheb muidugi hästi, kui ta teeb koostööd Hiinaga, Indiaga, teiste riikidega. Tegelikult, meeldib see meile või ei, aga rahvusvaheliselt ongi kujunemas pilt, et Venemaa võitleb täna lääne, Euroopa Liidu ja NATO-ga, sest teiste riikide panus on väga kehv, et mitte öelda olematu. ÜRO-s on kõik samal lainel, kuni räägitakse territoriaalsest terviklikkusest. Nii pea kui hakatakse rääkima agressori vastutusele võtmisest, on kõik laiali jooksnud. Ja seal on Euroopa Liit ja NATO täna üksi,” selgitas Kaljurand.
Ukraina abistamiseks peaks Euroopa Liit kõigepealt aru saama, et Venemaa ei suuda majanduslikult temaga võistelda, ütles Euroopa Parlamendis Reformierakonda esindav Andrus Ansip.
“Kõigepealt peame suurusjärgud paika panema. Kui Euroopa Liidu riigid kulutavad kõik kaks protsenti SKT-st riigikaitsele, siis see on umbes 400 miljardit eurot. Venemaa peab 85 miljardi pealt oma kulutused viima 100 miljardi peale. Venemaa majandus on pisike, võrdne Hispaania omaga. Euroopa Liidu tervikuga nad ei suuda kuidagi võistelda,” ütles ta.
Lisaks peab liit Ansipi sõnul seadma pikemad plaanid ja esitama tellimusi Euroopa kaitsetööstusele. Laiemalt peaks EL Ansipi hinnangul tegelema aga strateegilise autonoomia küsimustega ehk enesevarustuse võimekuse loomisega strateegilistes valdkondades. “See ei ole ainult mürsud, mida meil napib, vaid puudutab superarvuteid, mikrokiipe, strateegilisi toormaterjale ja muud taolist. Need on asjad, millega EL peab tegelema,” lisas ta.
Ansip märkis, et Euroopa Liit peab sõjalises mõttes praegusest märksa tugevamaks muutuma.
Keskerakonna saadik Euroopa Parlamendis Jana Toom ütles, et Venemaa valmistub täistuuridel sõjaks, kuid Euroopa Liit tegeleb kaitseküsimustega liiga aeglaselt.
“Ma vaatan seda Venemaa poolt – sõjakulutused kuus protsenti SKT-st, ajaloo madalam töötus ehk kolm protsenti, majanduskasv 3,6 protsenti. Majandus on sõjajärjel ja kui sul on majandus üles ehitatud sõjatööstusele, sõja lõpetamine pole sinu huvides. Venemaa täistuuridel valmistub sõjaks, aga meil siin kostab nagu lalin, et ah, kas me saame või ei saa. Venemaa toodab aastas kolm miljonit mürsku, USA ja EL koos 1,2 miljonit. Me kuidagi oleme ajaliselt maha jäämas, ma ütleks, et väga kiiresti. See on väga murettekitav. Ma ei tea, mida USA tegema hakkab, aga et Euroopa peab jalad kõhu alt välja võtma – ta pidi tegema seda kaks aastat tagasi –, on selge. Me jäime natuke hiljaks juba,” rääkis Toom.
Toom on skeptiline Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide suhtes. Tema hinnangul need ei tööta.
“Täna kaks Vene oligarhi said sanktsioonide alt vabaks mitte sellepärast, et nad on sõja vastu, vaid neil on lihtsalt pappi kui muda. Nad palkasid head juristid, nüüd nad on puhtad. See pole normaalne. Me peame soodustama, et raha ja tööjõud tuleks Venemaalt ära, mitte ehitama seina. See on ju rumal. Me peame soodustama, et luksuskaubad läheksid Venemaale, las nad ostavad seal Ferrarisid, mida kõike veel ja meie saame raha ka veel. Meie sanktsioonid viisil, kuidas me need kehtestame, tegelikult ju ei mõju. Nafta hinnalagi ei mõju. Me näeme seda ja me oleme ikka selles vanas kontseptsioonis, leiutame mingeid uusi pakette. Tööjõud ja raha tuleb sealt välja pumbata, mitte vaadata pealt, kuidas oligarhid meid kohtus võidavad,” selgitas Toom.
Europarlamendi Reformierakonna saadik Urmas Paet sõnas, et nõnda nagu Venemaa peab lõpuks olema veendunud, et lääs on tugev ja hakkab vastu, peavad ka Venemaast kaugemal olevad Euroopa riikide ühiskonnad aru saama, et praegu Ukrainas käiv sõda on tõsine oht.
“Seda arusaama, et see konflikt võibki jõuda ka sinnasamasse Lääne- ja Lõuna-Euroopasse, ma väidan, väga paljudel täna Euroopas ei ole. Ja selge, et see mõjutab ka valitsusi ja valitsuste otsuseid, miks nad on nii tagasihoidlikud (Ukraina abistamisel), sest ei ole ka seda kohalikku avaliku arvamuse survet,” lisas Paet.
Lisaks käib Paeti hinnangul maailmas laiemas plaanis väärtusruumide võitlus ning lääs peaks siin ühtsem olema.
“Venemaa ei ole ka täna Ukrainat rünnates ja läänele hübriidsõda korraldades ja muid inetusi tehes üksi. Venemaa on paljudes asjades pannud ja paneb järjest rohkem selga kokku Hiinaga. Hiinale see sobib, sest ta tahab ka maailmakorda ümber korraldada oma väärtussüsteemi järgi. Nii et pinge kasv Venemaa ja lääne vahel on ka selgelt Hiina toetusega. Ja kui suured autoritaarsed riigid panevad järjest rohkem selgi kokku, siis ainus, mis seda saab tasakaalustada, on see, kui sama teevad demokraatlikud riigid. Seetõttu kõigepealt Euroopa enda siseveendumus ja sellest tulenevad otsused, pluss ikkagi mitte nõrgenev, vaid tugevnev koostöö USA-ga saabki olla põhimõtteliselt ainus asi, mis üldse nende suurte autoritaarsete režiimide hoogu saab maha võtta,” rääkis Paet.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Euroopa Parlamendis Jaak Madison tõdes, et Euroopa riigid suudaksid enda julgeoleku tugevdamiseks teha palju enamat kui praegu teevad. Selle juures on tema sõnul tähtis küsimus, kui palju on meil aega valmistuda võimaliku sõjaohu tekkimiseni.
“Meile kõigile meeldib rääkida, et Euroopa teeb päris hästi tegelikult ja rohkem polegi võimalik teha. Kõik, kes ütlevad, et see on maksimaale, mida me teha saame, valetavad. Loomulikult, kui Saksamaa lubab kulutada kaks protsenti kaitsevõimele, ei ole ammugi piisav. Muidugi, Saksamaa majandus on teine kui Eesti või Soome majandus, aga kaks protsenti täna tuleviku jaoks ei ole piisav,” rääkis ta.
“Küsimus on selles, mis ajaraamist räägime. Kui me oleme nõus, et järgmise 10 kuni 15 aasta jooksul reaalset sõjalist ohtu Euroopale või Ida-Euroopale ei ole, siis jah, see võib piisav olla. Kas meil on aega kaks, kolm, neli aastat? Küsimus on lõpuks selles, et me võime planeerida, et Euroopa tugevdab kaitsevõimet, me toodame miljon mürsku, Saksamaa lõpuks on ärganud, õppinud enda vigadest, aga kas see aitab meid kahe, kolme aasta perspektiivis? Küsimus on, kui palju meil on aega reaalselt selleks ja kas me valmistume selleks,” sõnas Madison.
“Meie siin, Eestis võime kritiseerida Saksamaad, Hispaaniat, Prantsusmaad, mida nad teevad valesti – ja teevadki valesti –, aga küsimus on selles, kas me ise teeme siis maksimaalselt. Kas me ise üritame riske maandada vähemalt ja nende teiste tegematajätmisi,” lisas ta.
Euroopa Parlamendis sotsiaaldemokraate esindav Sven Mikser ütles, et Euroopat ei tohiks nõrgaks ja saamatuks rääkida. Ta tõdes, et samas on Euroopa Liit suuteline kulutama riigikaitsele rohkem kui praegu.
“Kahetsusväärne on, kui räägime siin Euroopa väga nõrgaks ja saamatuks ja räägime Venemaa müstiliselt tugevaks riigiks. Venemaal ei ole tegelikult seda strateegilist sügavust isegi vaatamata sellele, et nad tõepoolest on oma riigi toimimise ja majanduse viinud üle sõjamajanduse põhimõtetele. Euroopa on kahtlemata suuteline tegelikult kulutama riigikaitsele rohkem. Need kulutused pole päriselt võrreldavad, arvestades, kuidas toimib Venemaa sõjatööstus, neid pole mõtet dollaritesse või eurodesse päriselt ümber arvutada. Aga kahtlemata EL on selleks suuteline,” rääkis ta.
“Jah, EL on olnud praegu liiga aeglane, aga kanda Euroopa maha ja eriti osutada, öelda, et me peaksime hakkama tegema kõike üksinda ja proovima Eestis omaette kompenseerida seda, mida Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania nagunii tegemata jätavad, on minu arvates ohtlik ja täiesti vale tee,” lisas Mikser.
Mikseri hinnangul peaks Euroopa Liit tegelema rohkem sellega, et võita maailma avalikkust enda poole.
“Jah, Venemaa on pannud seljad kokku Hiinaga, Iraaniga, Põhja-Koreaga. Tegelikult Euroopa Liit ja läänemaailm tervikuna on kaotanud liitlasi nende kahe aasta jooksul, eriti on ta kaotanud seda viimase poole aasta jooksul pärast Gaza sündmusi. Tegelikult peaksime tegelema sellega, et võita maailma avalikkust suuremal määral enda poole. Ma ei arva, et USA oleks täielikult pöördumatult kadunud meie jaoks. Kahtlemata, mingil hetkel USA mõistab, et demokraatia kaitsmine väljapool USA piire on tema julgeoleku vahetu huvi, et see ei ole teenus, mida osutada ainult neile, kes on valmis selle eest õiglast hinda maksma, et see on USA enda huvides,” rääkis Mikser.
“Jah, praegu poliitiline tuul on pisut teistpidi ja USA-s on sisepoliitilised mullistused, mis takistavad neil investeerimast piisavalt Ukraina julgeolekusse, aga see kindlasti ei jää pikas plaanis nii. Nii et ma pole ka selles läänemaailma ühtsuses sugugi nii pessimistlik nagu mõned kolleegid,” lisas ta.
