Oluline 2. aprillil kell 12.55:

– Bideni administratsioon loodab lahendust Ukraina abi osas;

– ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal veidi edasi;

– Linnapea: Harkivi ülesehitus läheb maksma vähemalt 10 miljardit dollarit.

Droonid tabasid rafineerimistehast Venemaa Tatarstani piirkonnas

Venemaa võimud teatasid, et Tatarstanis toimus teisipäeva varahommikul droonirünnak ning droonid tabasid mitut tehasehoonet. Kohalikud võimud väitsid, et rünnakud ei teinud tehastele tõsist kahju, küll aga oli kannatanuid, vahendas Interfax. 

Hiljem selgus, et rünnak tabas Taneco rafineerimistehast ja hulkurdroonide Shahed 136 tootmistehast.

The Russian Baza and Mash Telegram channels say that 3 UAVs targeted factories in Yelabuga in Russia’s Tatarstan. The industrial area is reportedly where Shahed drones are produced. https://t.co/Fa1F5WYrYNhttps://t.co/MkHy8X0cEvhttps://t.co/RjVwxwKYgvhttps://t.co/pfZ7t2r8eX… pic.twitter.com/TKA8e6hQ7i
— Rob Lee (@RALee85) April 2, 2024

Taneco rafineermistehases puhkes ka tulekahju. Väidetavalt kustutati see kiiresti, meedia teatel sai kolm inimest vigastada. Tehas on kavandatud töötlema aastas 17 miljonit tonni toornaftat.

Tegemist on Venemaa ühe suurima naftarajatisega. Droon tabas selle peamist naftatöötlemisüksust (CDU-7), mis annab ligi poole tehase aastasest tootmisvõimsusest, vahendas Reuters. 

Tatarstani piirkond jääb Ukraina piirist umbes 1200 kilomeetri kaugusele. 

Bideni administratsioon loodab lahendust Ukraina abi osas

Ühendriikide presidendi Joe Bideni administratsioon eeldab, et esindajatekoja spiiker Mike Johnson paneb oma lubaduste kohaselt hääletusele seaduseelnõu, mille senat on juba heaks kiitnud, teatas esmaspäeval Valge Maja.

Aasta alguses toetas USA senat eelnõu, mis näeb ette abi Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile 95 miljardi dollari ulatuses. Poolt oli 70 ja vastu 29 senaatorit.

“Ma ei hakka spekuleerima. Oleme olnud väga selged. Usume, et kui spiiker paneb hääletusele riikliku julgeoleku eelnõu, mis hõlmab Ukrainat, Iisraeli, Indo-Vaikse ookeani piirkonda ja humanitaarabi, siis saab see enamuse toetuse parlamendis. See on kõik, mida ta peab tegema,” ütles Valge Maja eestkõneleja Karine Jean-Pierre vastates ajakirjanike küsimustele.

Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles äsja, et soovib pärast puhkuselt naasmist esitada aga seaduseelnõu, mis sisaldab “olulisi uuendusi”. Esialgu pole selge, mida Johnson uuenduste all silmas peab ja kas need on parlamendile vastuvõetavad.

Forbes kirjutab, et Ukrainat võib peagi oodata 34 miljardit dollarit USA relvaabi. 

Jutt käib 60 miljardi dollari eraldamisest Ukraina abistamiseks, millest 34 miljardit on mõeldud relvastusele. Ülejäänu plaanitakse kulutada Ukraina sõjaväelaste koolitamiseks, humanitaar- ja muuks mittesõjaliseks abiks.

“Selleks, et saada aimu, kui palju relvi saab osta 34 miljardi dollari eest, mõelge sellele, et Venemaa Ukraina-vastase sõja esimese 23 kuu jooksul andis USA Ukrainale relvi 45 miljardi dollari eest. See abi peaks hoidma Ukraina pinnal aasta või rohkemgi,” selgitab Forbes.

Ajakirjanike hinnangul saaks suurema osa sellest rahast kasutada radarite, elektroonilise sõja pidamise vahendite, droonide, paatide, soomukite ja inseneritehnika soetamiseks. Erilist rõhku pannakse suurtüki- ja õhutõrjesüsteemide moonale, mida Ukraina praegu kõige rohkem vajab.

Mis puudutab suurtükimürske, siis Forbesi andmetel võib Ukraina ainuüksi USA-lt saada vähemalt miljon 155-millimeetrist mürsku. Texase ja Pennsylvania suured laskemoonatehased suudavad praegu toota kuni 60 000 mürsku kuus ning raha eraldamisel võib tootmine tõusta saja tuhandeni.

“Ei ole mingit põhjust, miks suurem osa neist 60 000 kuni 100 000 mürsust kuus ei peaks jõudma Ukrainasse. See laskemoona voog lisab sadadele tuhandetele mürskudele, mida Euroopa Liit lähinädalatel ja kuudel Ukrainasse toimetab, miljonile mürsule, mille annetab Tšehhi juhitav konsortsium,” märkis Forbes.

Tänu sellele suudab Ukraina toodetud laskemoona hulgalt võistelda Venemaaga. Ja arvestades täpsuse eelist, on meil esimest korda aasta jooksul suurtükiväes ülekaal.

ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal veidi edasi 

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Avdijivka suunal veidi edasi. Vene väed liikusid veidi edasi Vodiane asula lähistel, seda kinnitavad ka 31. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid.

Lahingud käivad veel  Avdijivkast loodes Berdõtši ja Semenivka lähedal. Samuti käivad lahingud  Avdijivkast lääne pool Umanske lähedal ja  Avdijivkast edelas Nevelske ja Pervomaiske lähedal. 

1. märtsist kuni 1. aprillini avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad veel, et Vene väed üritasid läbi murda Tonenke asula ümbruses. Väljaanne Forbes kirjeldas Vene vägede ebaõnnestunud rünnakut kui “tankide veresauna”.

Bahmuti rindelõigus suuri muutusi polnud. Lahingud käivad Ivanivske, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. Üks Vene sõjablogija väitis, et Vene väed on viimaste päevade jooksul kaotanud Ivanivkse lähedal toimunud lahingutes viis kuni kuus soomusmasinat, vahendas ISW.  

Linnapea: Harkivi ülesehitus läheb maksma vähemalt 10 miljardit dollarit

Venemaa jätkab Harkivi pommitamist ning linnapea Igor Terehhov ütles, et Harkivi ülesehitus läheb maksma vähemalt 10 miljardit dollarit, vahendas The Kyiv Independent.

“Venemaa valetab, kui räägib, et ründab ainult sõjalisi sihtmärke. Iga rünnakuga on meil üha rohkem tõendeid selle kohta, et tegemist on tõelise genotsiidiga,” rääkis Terehhov. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 780 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

• elavjõud umbes 443 660 (võrdlus eelmise päevaga +780);

• tankid 6998 (+12);

• jalaväe lahingumasinad 13 350 (+29);

• suurtükisüsteemid 11 112 (+30);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1023 (+0);

• õhutõrjesüsteemid 744 (+0);

• lennukid 347 (+0);

• kopterid 325 (+0);

• operatiivtaktikalised droonid 8779 (+22);

• tiibraketid 2058 (+1);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 783 (+31);

• laevad / paadid 26 (+0);

• allveelaevad 1 (+0)

• eritehnika 1832 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe otse allikast