Ärimees Urmas Sõõrumaa: Varase koolimineku asemel võiks perega hommikul võimelda

Olen kahe käega selle poolt, et koolipäev algaks kell üheksa. Aga see ei tähenda, et peaks kauem magama, hommikul võiks hoopis võimelda. Veel parem, kui teha seda kogu perega. Ja kui minna kooli üheksaks, tuleb nagunii pool kaheksa ärgata. Läheb ju aega, et süüa, kõik hommikuprotseduurid ära teha ja kooli jõuda. Koju tulgu lapsed ka kella kuueks nagu vanemadki, ja nii, et neil on kõik tehtud. See hõlmab nii sporti kui õppimist. Pärast kuut on kodune aeg pere ja sõpradega koos olemiseks ja hobidega tegelemiseks. Sporditegemist, kui see tähendab liikumist tervise heaks, ei loe ma hobiks, vaid koolitööks.

Õpetaja Madis Somelar: Eri vanuses lastel võiks kool alata eri ajal

Kui määrus ütleb, et tunnid ei tohi alata enne kaheksat, siis minu hinnangul peaks koolidel olema õigus arutada lapsevanemate ja hoolekoguga läbi, mis on kõige mõistlikum tundide algusaeg. See peaks arvestama õpilaste vanust, transporti, kogukonna tööpäeva algust jm.
Reaalkoolis näiteks algab esimese klassi õpilaste päev kell üheksa. Aga kui vanematel algab töö kell kaheksa, tahavad nad lapse selleks ajaks kooli ära tuua. Meie siis nuputame, mis tegevust pakkuda neile juntsudele, kes on varem majas. Gümnaasiumiõpilastel on aga aina rohkem valikaineid, kuhu kõik ei lähe. Seetõttu saab neid ka panna ainult päeva algusesse või lõppu. Kui aga otsustame, et õppetöö peab algama kell üheksa, ei tohi valiktunde enam hommikuti olla. Ma kardan, et kui me siis paneme hoopis järelvastamised hommikusse, küpsevad õpetajad õhtuks läbi ja tunni kvaliteet halveneb. Murdeealistest rääkides saaks ju kokku leppida, et vaid gümnaasium tuleb kooli hiljem, et me ei lööks kõiki ühe puuga. Kui ma aga küsisin selle kohta 12. klassilt, oli nende arvamus, et kindlasti mitte. Neil on ju muud tegevused ka, mida õhtul teha, teatrisse või niisama välja minna. Kui me nihutame koolipäeva hilisemaks, saab ka kõik see mõjutatud.

Lasterikaste perede liidu juhatuse liige Krista Keelmann-Vessin: Las lapsed lähevad lihtsalt õigel ajal magama

Minule sobib kella kaheksane tundide algus päris hästi, sest muidu läheb päev liiga pikaks. Kui tunnid peaks algama kell üheksa, eks me tõenäoliselt paneks peres ka selle kuidagi toimima, aga pigem eelistan, et need algaks kaheksa ajal. Kui näiteks neljandal klassil kestavad tunnid kaheksast kaheni, tund hiljem alustades aga kella kolmeni, jääb pärast kooli valget aega kasvõi huviringide jaoks veel vähemaks. Pigem on hea järgida seda “vara tööle, vara põllule” – või kuidas see oligi – põhimõtet, et hommikuid ei tasu väga pikaks venitada.
Meie peres ärgatakse siis, kui vaja. Kui laps on väga väsinud, tähendab see, et ta ei lähe õigel ajal magama. Voodisse tuleb minna lihtsalt natuke varem, siis saavadki lapsed piisavalt und. Meil pole praegu magamaminekuga probleemi olnud. Suvel, kui on kaua valge, saab seda hiljem teha.

Unearst Tuuliki Hion: Nutiseadmed segavad korralikku und

Unerütm muutub hilisemaks teismeliseeas, alates nii 12.-13. eluaastast kuni gümnaasiumi lõpuni. Tegelikult peaks teismeline saama magada kella kaheksani, aga uuringud näitavad, et neil jääb uneaega väheseks. Seda peaks olema kaheksa kuni kümme tundi, aga paraku minnakse magama liiga hilja. Olen kindlasti seda meelt, et õhtusel ajal, enne voodisseminekut ei pea tegelema nutiseadmetega. Mina olen küll selle poolt, et kool alaku hiljem. Mis kell täpselt, see on keeruline küsimus ja nõuab täpsemaid arvutusi, aga üheksa võiks ehk sobida küll.