Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.
Sõnniku toiteainesisaldus oleneb palju sellest, kas sõnnik saadakse hästi või halvasti toidetud loomadelt.[1]
Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat (8–15%) ja vedelat (<8%) sõnnikut.[2] Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.
Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja keskkonda jõudmine kahjustab sealseid ökosüsteeme ning veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.
Väike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.[3]
Sõnnikuliigid
Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulinnusõnnik.[4]
Lehmasõnnik
Antibiootikume ja vitamiinipreparaate saanud loomade väljaheide koos allapanuga võib värskelt põldudele laotatuna mõjutada mulla bakterikooslust nii, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistentsed[5] ja nn hüpervitaminiseeritud bakterid ning need hakkavad määrama saagi kasvu.
Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade sõnnik on viljakam ja parem.
Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist', ladustada see kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootam. Kui maapind soojeneb, saab selle sisse kaevata – hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate mahapanekut.
Värsket lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks, sest lämmastikuühendid võivad taime hävitada.
Lehmasõnnikust saab spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel toota soojusenergiat.[6]
Teadusuuringud
Arvatakse, et 1930. aastatel E. L. Robert Stockstadi juhitava rühma leitud faktor – eraldada loomasõnnikust (inglise keeles manure) mikroorganismid – oli efektiivne nii rottide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis. Hiljem samastati see B12-vitamiini bioloogilise toimega.
Hobusesõnnik
2014. aastal tuvastati hobusesõnnikul kasvavast seenest Coprinopsis cinerea valk kopsiin, mis in vitro tapab mikroorganisme.
Virts
Pikemalt artiklis Virts
Virts väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis on segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mida hoitakse kindlates pealt kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei vesi ega õhk, on suure väärtusega. Virts sisaldab kaaliumit (0,5%) ja lämmastikku (0,2%), fosforhapet on vähe. Fosforhappe puuduse vältimiseks tuleb virtsa hulka lisada toomasjahu.
Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.
Virtsa tuleks lisada kasvavatele aedviljadele ja viljapuudele pealisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange, tuleks seda enne tarvitamist segada 2–3 jao veega.[7]
Vaata ka
Viited
- ↑ Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927
- ↑ Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 238
- ↑ Gene Logsdon, "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind...", 2010
- ↑ Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927
- ↑ Sara Reardon, Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers., 6. oktoober 2014. Vaadatud 18.03.2015
- ↑ Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda, 02.12.2012. Vaadatud 18.03.2015
- ↑ Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927
- ↑ Mõiste:Digestaat, energiatalgud.ee
Kirjandus
- Christina Larson,China's lakes of pig manure spawn antibiotic resistance, 12. veebruar 2015
Välislingid
{{Vikitsitaadid}