Võigemast tõdes, et kuna tööga seoses on palju lugemist, siis on ta veidi laisk lugeja. “Kui võtta midagi, mis ei ole üldse tööga seotud, siis tekivad süümepiinad,” selgitas Võigemast. Kõige ilusamaks emakeelseks sõnaks peab Võigemast “armastust”.
Luuletaja ja koreograaf Sveta Grigorjeva tutvustas eesti luulet. Valikus olid Kalju Kruusa, Katrin Väli, Ilmar Laaban, Andrus Kasemaa, Jürgen Rooste ja Maarja Pärtna. “Vaatasin lihtsalt oma raamaturiiulisse ja mõtlesin, milliseid luuletusi ma lugeda tahaks. Mulle tundub, et võtsin natuke vanemaid kirjanikke ja siis portsu minuvanuseid ka veel,” selgitas Grigorjeva, kelle meelest on kõige ilusam eestikeelne sõna “öö”. Kõige koledam aga “register”.
ERSO kunstiline juht ja peadirigent pühendas enda etteaste eesti tõlkijatele. “Jaan Undusk on fantastiliselt tõlkinud Nietzsche raamatud “Wagneri juhtumi” ja “Nietzsche contra Wagner”, mis on minu jaoks hetkel väga oluline, sest oleme ERSO-ga jõudmas tulisesse Wagneri nädalasse,” sõnas Elts.
Elts valis enda lemmikuks eestikeelseks sõnaks “isamaa”. “Seda ei saa niimoodi vaikselt sisistades öelda. Vokaale on nii palju, siis tuleb suu lahti teha ja seda tunnet ei saa vaka all hoida,” selgitas Elts.
Kadri Voorand võttis lugemiseks kaasa Tõnu Õnnepalu. “Olen vist suuremat osa tema raamatutest lugenud. Iga kord tekib ikka selline tunne sisse nagu armuksin ära. Olen mitu korda kirjutanud niimoodi laule, et loen Õnnepalu raamatust mõned lõigud ja siis istunud pilli taha,” ütles Voorand. Laulja hinnangul on üks ilusamaid eestikeelseid sõnu “helin”. Kõige koledamaks emakeelseks sõnaks pidas Voorand sõna “krooks”, aga ka see kõlas omamoodi ilusalt.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem tahtis üllatada luuletuste lugemisega. “Autor on minu sõber ja kolleeg, kindral Enno Mõts. Eelmisel aastal välja antud luulekogu “Taeva ja põrgu vahel. Sõduri lauldud laulu”,” selgitas Herem.
