„2026. aastast tekib kohalikel omavalitsustel õigus hakata otsustama kodualuse maa maksumäära üle. Kui praegu on kodualune maa riigi tasemel maksuvabaks kuulutatud, siis see olukord muutub ja kohalikud omavalitsused saavad hoovad oma maksuautonoomia suurendamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis kallas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutleti omavalitsuste rahastamismudeli üle.
Kallase sõnul arutatakse kõik maksumuudatustega seotud ettepanekud kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste liitude organisatsiooniga läbi. „2025. aastaks ei jõua neid muudatusi veel ellu viia, kuid ülejärgmisel aastal on need plaanis,“ märkis ta.
Koalitsioonileping näeb ette, et kodualuse maa maksuvabastus ja maamaksutõusu piir kaotatakse ning seda juba loodeti teha juba sel aastal, kuid nüüd on need valitsuse plaanid nihkunud hoopis aastasse 2026.
Kui praegu on paika pandud piir, et üle 10% aastas ei tohi maamaksu tõsta, siis uue plaani järgi saavad kohalikud omavalitsused selle tõstmise osas ise otsuse teha, et oma tulubaasi kasvatada. Kallase sõnul aga ka seda enne ülejärgmist aastat teha ei jõuta, sest maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud.
Kallas tõi välja, et regionaalne ebavõrdsus on Eestis viimaste aastatega suurenenud ning selle vähendamiseks plaanib valitsus mitmeid maksumuudatusi ning toetuste ümberjagamist omavalitsuste vahel. Esimene etapp pensionite tulumaksu jaotuses vaesemate omavalitsuste kasuks on juba tehtud.
Edasised suuremad sammud puudutavad maamaksu autonoomia suurendamist, looduskaitsealade maksude vähendamist, tasandusfondi ülevaatamist, omavalitsuste finantsdistsipliini tugevdamist ning ka uusi kohalikke makse.
Regionaalne ebavõrdsus Harjumaa ja teiste omavalitsuste vahel on suureks kärisenud, kuid selle kärpimist piirab vähene maksuautonoomia, lausus Kallas. „Eesmärgiks on kohelda omavalitsusi rohkem lähtudes regionaalsest aspektist ning toetades neid, kes rohkem abi vajavad.“
16 miljonit eurot kadu
Eesti linnade ja valdade liidu asejuht Rait Pihelgas kommenteeris uusi valitsuse regionaalpoliitilisi ettepanekuid, et neil puudub laiem mõjuanalüüs. „Eestis pole olemas vaeseid ega jõukaid või suuri ja väikeseid omavalitsusi. Kõigil on keeruline,“ rõhutas ta.
Ka tema tõi esile, et kohalikel omavalitsustel puudub tänaseni sisuline finantsautonoomia ning see on pannud kõiki raskesse olukorda. „Ainuüksi selle aasta käibemaksu tõstmine tähendab omavalitsustele 16 miljoni euro suurust maksutõusu.“
Lühiajaline efekt
Saue vallavanem Andres Laisk tõdes, et kui omavalitsuste rahastusbaas on nõrk, siis raha ümberjagamine jõukamatelt vasematele annab vaid lühiajalist efekti. Samas jäetakse tähelepanu alt välja omavalitsuste kulude pool. „Väär on tegeleda vaid tulude poolega ning mitte vaadata kulude poolt, mis ainult suureneb. Hariduskulud võtavad valla eelarvest enam kui poole ning need ainult tõusevad,“ tõi ta näiteks.
Tema sõnul lähtub kavandatav omavalitsuste tulubaasi reform eeldusest, et omavalitsused tervikuna raha juurde ei saa ning toimub ainult omavaheline ümberjagamine. „Tulemuseks on see, et tulukamad ja suuremate kohustustega omavalitsused ei saa enam oma kohustusi täita ning teenuste kättesaadavus piirkonnas võib järsult halveneda,“ hoiatas ta.
Väiksema tulubaasiga omavalitsused saavad lühiajaliselt väikese tulubaasi turgutuse, aga mingit kvalitatiivset muutust see omavalitsussüsteemis ei too. „Saadav lisaraha kulub jooksvate kulude katteks ja põhimõttelist muutust omavalitsuste toimetulekus ei sünni ning jätkusuutlikkus ei parane,“ tõdes Laisk.