Tallinna Linnavolikogu võttis tänasel istungil vastu ühisavalduse 80. aastat tagasi 9. märtsil toimunud Tallinna märtsipommitamises hukkunud isikute mälestamiseks.
Linnavolikogu esimehe Maris Silla sõnul tuleb ajaloolisi sündmuseid jätkuvalt mäletada ja meenutada, sest kuigi Tallinna märtsipommitamine jääb 80 aasta taha, siis on Ukraina sõda toonud sõjakoledused meile taas hirmuäratavalt lähedale. „Peame kõik andma endast täna maksimumi, et analoogsed sündmused enam ei korduks,“ lisas Sild ning ütles, et Tallinna linn toetab Ukrainat võitluses Venemaa vägivaldse ja jõhkra kallaletungi vastu ning terve Euroopa vabaduse eest.
EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallase sõnul on kommunismikuriteod aegumatud ja andestamatud. „Seda ei tohi unustada, et ajalugu ei saaks korduda,“ ütles Kallas.
“Kaheksa aastakümne taguse pommitamise käigus ei hävitatud ainult suurt osa meie kaunist ja ajaloolisest Tallinnast, vaid kahjuks ka paljud inimelud, perekonnad, kodud ning osa meie kultuurist ja ajaloost,“ sõnas Eesti 200 fraktsiooni esimees Joel Jesse. Jesse Lisas, et oleme täna olukorras, kus analoogsed õudused ja häving leiab aset Ukrainas ja sealsetes linnades ning peame täna tegema kõik selleks, et tänase Vene võimu poolt korraldatud hävitustöö Ukrainas peatada ja hoida seeläbi ära selle levik teistesse Euroopa riikidesse ja nende linnadesse. „Mälestame üheskoos märtsipommitamise ohvreid kui ka tänases Ukraina sõjas langenuid,“ ütles Jesse lõpetuseks.
Jessele sekundeeris Reformierakonna fraktsiooni juht Pärtel-Peeter Pere, kelle sõnul hävitas Venemaa aastasadade jooksul väljakujunenud linna. „Ajalooliselt väljakujunenud tänavad asendati okupatsiooniaastail üledimensioneeritud magistraalidega, hooneid ja terveid linnaosi lammutati ülesehitamise asemel,“ lisas Pere.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kalle Klandrof ütles, et täna mälestame üheskoos 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid ning avaldame ühtlasi toetust Ukraina rahvale võitluses vabaduse eest.
“Tallinna linna poolset austust traagiliste sündmuste ohvritele ja nende järeltulijatele on võimalik üles näidata ka leinapäeva välja kuulutamisega, langetatakse lipud leinalipu asendisse või heisatakse lipud koos musta lindiga,” lisas Isamaa fraktsiooni aseesimees Tarmo Kruusimäe.
Avalduse täistekst:
Märtsipommitamise 80. aastapäeva avaldus
9. märtsil möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe pommirünnakutest Tallinnale ja teistele Eesti linnadele.
1944. aasta 9. märtsil ja sellele järgneval ööl toimus Tallinna barbaarne pommitamine. Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Pommitamise tagajärjel hukkusid enamuses tsiviilisikud – 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Märtsipommitamine hävitas poole Tallinnast, mis oli kaunis Põhja-Euroopa linn. Süttis Estonia teatrimaja, kus enne pommirünnakut oli alanud Eduard Tubina kirjutatud Eesti esimene ballett “Kratt”. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku; pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest.
Nõukogude Liit hävitas aastasadade jooksul väljakujunenud linna. Lõhuti ajalooliselt väljakujunenud ja arenenud linnaosad ning tänavavõrk, mis asendati sobimatute, Moskva normidest ja vajadustest lähtuvate magistraalidega. Mis varemetena ka alles jäi, hävitas okupatsioonivõim järgmistel aastakümnetel sovetlike hoonetega. Näiteks ei taastatud linna suurimat kinoteatrit „Grand Marina“, see ehitati ümber stalinistlikuks okupatsioonisümboliks.
Vähem kui 80 aastat hiljem alustas Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa sõda Ukraina vastu, endiselt tsiviilelanikke ja -taristut sihilikult hävitades. Nüüdseks juba kaks aastat kestnud täiemahuline sõda on tõestuseks, et Venemaa ei ole enda kombeid muutnud. Idanaaber ründab rahulikke elanikke ja pommitab nende kodusid. Tallinna Linnavolikogu avaldusega langetame pea märtsipommitamises hukkunute mälestuseks. Meenutame, et Tallinna linnavolikogu toetab Ukrainat võitluses Venemaa vägivaldse ja jõhkra kallaletungi vastu ning terve Euroopa vabaduse eest.
