Tallinn leidis oma metsadest 21 uut puutumatu loodusega vääriselupaika, kus elavad haruldased liigid. Tänu sellele saab linn ohjeldada väärtuslikku metsa näiteks uut eramurajooni rajama kibelevaid arendajaid.
Vääriselupaigad on veel säilinud loodus- ja põlismetsad, mida leidub ainult pooleteisel protsendil kogu Eestis olemasolevast metsamaast, aga mis Tallinnas on olemas. Need on kohad, kus on võimalik kohata ohustatud ja haruldasi liike. Tallinnas näiteks kanakulli, merikotkast, rooruiki, jäälindu, rabakonna, tähnikvesiliki, nastikut ja arusisalikku. Ohustatud liigid leiavad seal pelgupaiga ja saavad sobivate tingimuste korral levida tagasi metsavaestele aladele.
Vääriselupaiku on linnale kuuluvast tuhandest hektarist metsast umbes sajal hektaril. Näiteks on loomaaed rajanud Veskimetsa vääriselupaiga õpperaja.
“Eks väga paljud linnad ongi kunagi elurikastesse kohtadesse rajatud,” ütles linna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal, kelle sõnu on meil erinevalt muust Euroopast väga palju elurikkust veel alles.
Sada hektarit vääriselupaiku on tegelikult päris palju. Vääriselupaigad ongi alati ainult väikesed osad kogu metsast, mis on eri põhjustel kujunenud ümbritsevast alast ?liigirikkamaks. Seepärast on enamik neist paari kuni nelja hektari suurused. Veskimetsa vääriselupaik on linna suurim, üle 13 hektari. Ja Maarjamäe pangametsa vääriselupaik on natuke üle kümne hektari suurune.
Et kogu sellest elurikkusest täit ülevaadet saada, tellis linn OÜ Metsanurmelt põhjaliku metsainventuuri. “Näiteks vaatasime üle Maarjamäe 13, Jussikalda 2 ja Varsaallika 11 metsad,” lausus välitöid teinud Aivar Hallang. “Saadame nende andmed hiljem metsaregistrisse.” Uuring hindas nimetatud maaüksustel metsade vastavust vääriselupaiga kriteeriumitele. Kokku käisid ettevõtte töötajad läbi 206 kohta, kus võiks leiduda vääriselupaiku.
Haruldasi paiku leidub üle linna
Selle tulemusena leiti kümneid hektareid uusi ja sadakond hektarit potentsiaalseid vääriselupaiku. Need asuvad Tallinnas näiteks Nõmme-Mustamäe, Pirita jõeoru ja Aegna maastikukaitsealal, Pääsküla raba kaitsealal, Ülemiste järve ümbruses, Lillepi pargis ja Viljandi mnt ümbruse metsades. “Leidsime 21 kohta, mis vastavad vääriselupaiga kriteeriumitele,” selgitas Hallang.
Uustal lisas, et tänu uuringule teab linn nüüd hästi, kus meil need kõige liigirikkamad elupaigad asuvad. “Me saame edaspidi sellega arvestada, et nendesse kohtadesse ei tuleks mingeid arendusi, ka mitte terviseradasid,” märkis ta.
Väga oluline on ka teadmine, millised paigad lähimas tulevikus võivad osutuda vääriselupaikadeks, et linna tegemiste planeerimisel sellega arvestada. ?Potentsiaalseks vääriselupaigaks määras firma 73 kohta.
Näiteks vähem külastatavad metsad, kus kunagi on tehtud sanitaarraiet. “Aja jooksul on neis kohtades tekkinud juurde värsket surnud- ja lamapuitu ning puudusid või oli väga vähe vääriselupaigale omaseid liike,” selgitas Hallang. Samuti said potentsiaalse vääriselupaiga märke kõik hooldatud metsad, kus kasvasid vanad väärtuslikud kooslused, kuid suure külastatavuse tõttu ei saa neid vääriselupaikadena säilitada. Aga ka maastikuliste võtmetunnustega metsaalad, mille säilitamine vääriselupaigana ei ole võimalik, said määratud potentsiaalseteks.
Loodusrada paneb paiga olulisust mõistma
Uustal kinnitas, et?vääriselupaikadeks pole sugugi ainult ühe või kahe puuliigiga metsatukad. ?”On nii kuusikuid, sanglepikuid, tammikuid, pärnikuid ja saarikuid, ?mis on ?kõik vääriselupaigaks määratletud,” rääkis ta.
Uuringust selgus ka, et üle linna leidub sadu hektareid vanu metsi, millel on vääriselupaikadele iseloomulikud tunnused, kuid mis nende looduslikkuse kriteeriumitele ei vasta. Valdavalt on tegemist linnaelanike seas armastatud puhkemetsadega, kus kasvavad 100-200 aasta vanused puud ja võivad elada mitmed haruldased liigid.
Uus vääriselupaiga õpperada tuleb nüüd ka Maarjamäele, klindipargi ümbrusse. Eestimaa Looduse Fondi projektijuht ja koordinaator Laura Uibopuu avaldas lootust, et see aitab otsustajatel ja metsaomanikel mõista vääriselupaikade olulisust. “Ehk aitab teadlikkus metsades leiduvatest väärtustest otsustajatel targemaid otsuseid teha ning innustada metsaomanikke oma metsades vääriselupaiku ?märkama ja neid alasid hoidma,” lausus ta. “Oleme juba ühe Maarjamäel asuva metsatuka välja valinud ning paneme praegu kokku ideesid, kuhu ja kuidas võiks rada viia, et sealt ikka väärtusi näha saaks.”
Lisaks metsainventuurile on siin tehtud teisigi uuringuid. Botaanikaaed luges mullu üle Maarjamäe, Mustjõe ja Astangu piirkonna sambliku- ja samblakooslusi, et tuvastada kaitsealuseid, punases nimekirjas olevaid ohustatud liike. Lähiajal on valmimas veel kümmekond uuringut linna loomastikust ja taimestikust. Tallinnas on praegu kolm kohalikku kaitseala: Pääsküla raba, Merimetsa roheala ja Harku mets. Lisaks algatas linn kaitsealade loomise Kakumäel ja Astangul.