Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõbra sõnul võivad nii peatäid kui ka sügelised tabada igaüht. Ta soovitab Kuku „Hommikuraadios“ häbitundest üle saada ja anda kiiresti teada neile, kellega laps või täiskasvanu on tihedalt kokku puutunud. Nii saab levikule varem piiri panna.

Peatäid ja sügelised levivad aasta ringi. Sõbra hinnangul paistab praegune olukord tavapärane, kuid terviseamet üksikjuhte ei registreeri. Paljud saavad abi apteegist ega jõua arstini. Kui koolil või lasteaial tekib tõrje kohta küsimusi, nõustab amet asutust.

„Täid ei hüppa, täid ei lenda,“ ütleb Sõber. Peatäi liigub ühelt inimeselt teisele peamiselt siis, kui pead puutuvad kokku. Kõige sagedamini leitakse peatäisid 3–11aastastel lastel, kes mängides sageli pead kokku panevad.

Kui lapsel leitakse täid, tuleks täikammiga üle vaadata ka teiste pereliikmete juuksed. Kõigil, kellel leitakse elusaid täisid, tuleks teha tõrje samal päeval. Juukseid tuleb uuesti kontrollida 8–10 päeva pärast esimest tõrjet, sest osa mune võib selle üle elada ja vahepeal kooruda.

Sügelised levivad eeskätt pikema nahakontakti kaudu, aga nakkuse võib saada ka kasutatud voodipesust. Tüüpiline märk on öösiti tugevnev sügelus. Lööve võib tekkida näiteks sõrmede vahele, randmetele, küünarnukkide sisekülgedele või vöökohale. Sarnase lööbe võivad anda ka teised nahaprobleemid, mistõttu soovitab Sõber kahtluse korral pöörduda perearsti poole.

Esmakordsel nakatumisel võib sügelus tekkida alles kahe kuni kuue nädala pärast. Seepärast tuleb diagnoosist teada anda nii pereliikmetele kui ka teistele, kellega on olnud tihe nahakontakt. Sõbra sõnul on oluline alustada ravi samal ajal ka neil lähikontaktsetel, kellel veel sümptomeid pole. Koos raviga tuleb pesta kasutatud voodipesu, rätikud ja riided.