„Mina arvan, et järgmise viie aasta jooksul ebavõrdsus kindlasti suureneb,“ ütles Eesti perearstide seltsi esimees Elle-Mall Sadrak „Vikerhommikus“. Kehvemasse seisu jäävad väiksema sissetulekuga inimesed ja need, kelle tööandja erakindlustuse eest ei maksa. Samal ajal kasvab vananeva elanikkonna vajadus eriarstiabi järele.

Sadraku sõnul hakkavad erakliinikud üha enam konkureerima ka spetsialistide pärast, kes praegu aitavad patsiente tervisekassa rahastusel. Erakliinikute eelis on tema hinnangul rahulikum töötempo ja paremad töötingimused.

Riigikontrolli aastaaruande järgi ei kasva Eesti tervishoiu võimekus ravivajadusega samas tempos. Aruanne toob esile inimeste suure omaosaluse ning tõsiasja, et sotsiaalministeeriumis on korraga töös hulk reforme ja arengukavasid.

Sadraku sõnul lisavad reformid perearstidele ülesandeid, kuigi lisatööks pole piisavalt inimesi ega raha. Aruande järgi on keskmine perearst praegu 60aastane. Seltsi esimehe sõnul peletab suur töökoormus nooremaid arste sellest ametist eemale.

Umbes 110 700 inimest kuulub nimistutesse, mida teenindab asendusarst. Perearstide seltsi hinnangul on Eestis lisaks vähemalt 100 000 inimest, kes ei kuulu ühegi perearsti nimistusse.

Sadraku hinnangul tuleb ausalt välja öelda, millist ravi suudab riik olemasoleva raha eest pakkuda. Tema sõnul ei pruugi olla võimalik rahastada kõiki teenuseid sellisel viisil nagu praegu.

Ühe toimiva lahendusena tõi Sadrak esile e-konsultatsiooni. See aitab otsustada, kui kiiresti peab patsient eriarstile pääsema. Mõnikord piisabki eriarsti nõuandest, näiteks saab perearst saata nahaarstile foto ja küsimuse ning saadud vastuse põhjal ravi alustada. Ka silmaarst võib e-konsultatsiooni põhjal patsiendile retsepti välja kirjutada.

Psühhiaatrias peab perearstide selts e-konsultatsioonile üleminekut veel ennatlikuks. Sadraku sõnul on esmalt vaja kindlust, et psühhiaatri jälgimist vajavad patsiendid ka päriselt eriarsti hoole alla jõuavad. Samuti napib psühholooge ja vaimse tervise õdesid.