Suve keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi, samas kui keskmine on 16,4. Tänavune suvi jagab seega soojuselt 17. – 22. kohta. Sama soe oli suvi aastatel 1959, 1973, 1979, 1988 ja 2001. Sel suvel jõudis Eestisse üks kuumalaine, mis saabus 14. juunil ja kestis 23. juunini, teatas Keskkonnaagentuur.
Suve maksimaalne õhutemperatuur oli 33,1 kraadi, mis mõõdeti 7. augustil Pärnu rannikujaamas. Suve minimaalseim õhutemperatuur oli –3,3 kraadi, mis mõõdeti 2. juunil Kuusiku meteoroloogiajaamas.
Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni seitsmel järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale. Eriti ohtliku kuumalainet (30 kraadi kolme või enama päeva jooksul) sel suvel ei olnud.
Troopilisi öid, kui öö minimaalne õhutemperatuur ei lange alla 20 kraadi, oli sel suvel vaid augustis üksikutes kohtades ühel korral.
Suve sajusumma oli Eesti keskmisena 212 millimeetrit, samas kui keskmine on 218 millimeetrit. Teisisõnu tuli 97 protsenti keskmisest. Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi kuivuselt 59. koha vääriline.
Suve esimene kuu möödus oluliste sadudeta, kuid juuli ja august olid enamikus kohtades normist sajusemad. Kolme suvekuu jooksul kokku oli enamikus kohtades sademeid normist vähem, üksikutes kohtades oli suviseid sademeid peaaegu poolteist sajunormi.
Päikest oli suve jooksul Eesti keskmisena 855,2 tundi ehk 106 protsenti keskmisest, milleks on 808,7 tundi. Kõige enam päikest oli juunis, 388,7 tundi. Arvestatuna 1961. aastast ei ole juunis varem nii palju päikest paistnud.
- augustil üle Eesti liikunud torm tõi mitmel pool endaga kaasa tugevaid tuulepuhanguid, äikest ning raheteri, mis olid tavapärasest kõvasti suuremad ning tekitasid ka palju kahjustusi. Samal päeval Torgu-Mõisakülas sadanud raheterad olid rekordiväärilised – raheterade läbimõõduga 8 sentimeetrit. Eelmine rekord 7 sentimeetrit pärines 2000. aastast.
Kõige soojem kuu oli august. Augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 18 kraadi, samas kui keskmine on 16,7 kraadi. Ka mullu oli august suvekuudest kõige soojem. Viimase saja aasta jooksul on august juulist soojem olnud 24 aastal.
Kõige jahedam kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine õhutemperatuuri oli 16,5 kraadi, keskmine on 14,8 kraadi. Juuni algus oli eriliselt jahe – sagedased ja tugevad öökülmad tegid kõikjal liiga külmaõrnematele taimedele. Juuni alguse jahedus asendus kuu teisel poolel juba kuumalainega.
Kõige kuivem kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine sajuhulk oli 27 millimeetrit. Keskmine on 70 millimeetrit. Alates 1922. aastast on juuni veel kuivem olnud seitsmel aastal. Juunis sadas enamikus kohtades vähe, vaid üksikutes kohtades sadas enam kui pool kuu sajunormist. Eriti kuiv oli kuu teine kolmandik, mil mitmel pool ei sadanud piiskagi. Tallinnas ja Valgas ei ole nii kuiva jaanikuud varem olnud.
Eriliselt kuivale juunile järgnes aga sajune juuli. Juuli möödus enamikus kohtades sagedaste sadudega, mõnel pool tuli vihmavett enam kui pool sajunormist. Juulis on vaid üks päev, mil mitte ükski seirejaam ei registreerinud sadu, see oli 12. juuli.
Tugevamad hoogsajud tabasid Tallinna 26. juulil, mil ööpäevaga tuli vihmavett 48 millimeetrit ehk 58 protsenti juuli sajunormist, sellest 25 millimeetrit sadas ühe tunniga. Tugev vihmasadu põhjustas mitmel pool linnas üleujutusi.
Kõige sajusem kuu oli august. Siis oli Eesti keskmine sajuhulk 99 millimeetrit. Keskmine on 81 millimeetrit. Sademeid oli augustis piirkonniti väga erinevalt – mõnel pool oli sademeid veidi üle poole sajunormist, mõnel pool aga oli sademeid enam kui kaks sajunormi.
Sõrve rannikujaamas oli augustis sademeid 171 millimeetrit ehk 227 protsenti kuu sajunormist, milleks on 75 millimeetrit. Pikas vaatlusreas ei ole Sõrves varem nii sajust augustikuud olnud.
