Euroopa Liidu riigid pikendavad Moskva-vastaseid sanktsioone, kuid mitme liikmesriigi survel eemaldatakse mustast nimekirjast Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. See tähendab, et lähiajal võivad kaks Vene miljardäri taas Euroopas vabamalt tegutseda.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov sõnas, et paratamatult oli valik halva ja veel halvema otsuse vahel.

“Nende kahe isiku osas on see kindlasti ebaõnnestumine, aga see ebaõnnestumine oli hind, mis tuli maksta selle eest, et ülejäänud 3000 nime jääksid sanktsioneerituks. Eesti seisis muidugi selle vastu, et need kaks nime nimekirjast välja võetakse, aga nagu päriselus ikka, ei tee me valikuid mitte heade ja halbade, vaid halbade ja veel halvemate valikute vahel,” sõnas Vseviov.

Teisipäeva õhtuks lisas Eesti Usmanovi ja Fridmani oma sanktsioonide nimekirja. Positiivne on aga kogu sündmuse juures fakt, et senise kuue kuu jooksul kehtivad sanktsioonid nüüd kolm aastat. Vseviovi hinnangul annab säärane otsus kindluse, et samasugust vaidlust ei pea nüüd pikalt pidama.

“See on päris oluline võit. See ei tähenda, et meil on võitlused võideldud. Nüüd kohe hakkame menetlema järgmisi sanktsioone. Kaja Kallas More on teinud ettepaneku veel umbes 1600 inimese nimekirjadesse lisamiseks ja mul ei ole mingisugust kahtlust, et need võitlused tulevad teinekord isegi sama räpased, nagu nad olid seekord. Aga meie ei anna järele ja läheme nii kaugele kui vähegi võimalik. Peaeesmärk on, et agressiooni hind pidevalt tõuseks, ning kahjuks on kord juba nii, et selles protsessis tuleb teinekord valida ka halbade ja veel halvemate valikute vahel,” lausus välisministeeriumi kantsler.

Suures plaanis on Vseviovi sõnul kõige olulisem eesmärk Venemaale valu tekitada ja agressiooni hinda kasvatada.

“Antud juhul oli selge, et kui me oleksime lasknud otsuse õhku – ja selline võimalus on igal 27 liikmesriigist –, siis ei arutaks me täna mitte ainult kahe, vaid kõigi 3000 sanktsioonidest vabastatud isiku üle. See oli aga asi, mida me ei tahtnud isegi mitte kaaluda, seega on olukord küll halb, kuid suures plaanis on sanktsioonid ülejäänud 3000 isikule nüüd kolmeks aastaks kehtestatud. Need riigid, kes poliitilisi erandeid nõudsid, saavad sellest kindlasti veel kõvasti kuulma. Ma väga loodan, et nad kuulevad neid küsimusi ka omaenda ajakirjanike käest ja peavad ise seletama, miks nad tegid seda, mida tegid – las nad siis selgitavad,” ütles kantsler.

Nädalavahetusel toimunud Venemaa valimiste suhtes oli Vseviov kriitiline, kuid tõi välja, et Kremli müüride vahel muretseti.

“Need valimised olid loomulikult valimistest nii kaugel, kui miski üldse olla saab. Millegipärast aga muretseti Venemaa võimuladvikus selle pärast kõvasti, oldi pinges ja tegeleti suure intensiivsusega sellega, et tulemus tuleks täpselt selline, nagu stsenaristid olid ette näinud,” ütles Vseviov, lisades, et Venemaal ehk võetakse päevakorda uuesti teemad, millega varem ei julgetud tegeleda.

“Loomulikult ei ole autoritaarse riigi paadi otsehoidmine või vee peal hoidmine ainult valimispäeva ärakorraldamise küsimus. Üldiselt diktaatorid ju kardavad – nad kardavad seetõttu, et puuduvad igasugused garantiid, kuna ei kehti seadused ega ole õigusriiklust. Režiimi võim ja stabiilsus seisab laiemalt ju lihtsalt nende jõul. Kui tekib kuvand, et jõudu ei ole piisavalt, võib absoluutselt kõik suvalisel hetkel kokku variseda. See on miski, mis ei saa demokraatiates kunagi juhtuda,” lausus kantsler.

Vseviovi sõnul kõigub Putini režiim igapäevaselt, kuna riigis valitsev kütusepuudus, Ukraina sõja jätkumine ning ukrainlaste pikamaalöögid otse Venemaa pealinna Moskvasse purustavad diktaatori kuvandit.

Küll aga räägitakse viimastel nädalatel meedias palju Venemaa rünnakust NATO vastu, mis on välisministeeriumi kantsleri sõnul erinevate asjaolude kokkulangemine.

“Kuigi Venemaa taotleb loomulikult lõpuks kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmist, on tal praegu menüüs esimesel kohal siiski Ukraina küsimuse lahendamine. Tal on igati tarvis Euroopa omavahel tülli ajada või hirmuga paralüseerida – igal juhul meid sellest Ukraina poliitikast kõrvale kallutada, mida me seni oleme viljelenud. Hirm võib meid nakatada mitmel moel,” sõnas Vseviov.

Kantsleri hinnangul müüb pommuudis peatsest rünnakust paremini ning on ka võimalus, et heatahtlikke inimeste, analüütikute või politoloogide mõtted on tõmmatud lihtsalt kontekstist välja.

“Kuid vaadates läbisegi kujunenud narratiivi, leiab sealt iseenesest tõeseid fakte, mis on täielikult proportsioonist välja võimendatud. Näiteks kohendab Venemaa teisel pool Narva jõe kallast midagi ja sellest minnakse nüüd terves NATO-s endast välja ning hingeldatakse. Või esitatakse väiteid, mille kohta igaüks meist teab, et need ei vasta tõele. Näiteks, et Leedu valmistab neil päevil reaalselt ette Vilniuse elanikkonna evakueerimist Poola. Need väited tulevad kõrvuti ja keegi ju ei süüvigi niivõrd sellesse konkreetsesse eraldiseisvasse fakti, aga narratiiv tervikuna on niisugune, mis ajab hingeldama,” lausus Vseviov, kinnitades, et pole põhjust arvata, et Venemaa ründaks koheselt NATO riike.

“Mul on hea meel kinnitada, et ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et Venemaa ründaks iminentselt sõjaliselt NATO-t, Eestit või Balti riike. Me näeme oma piiride taha. On mõnevõrra isegi üllatav avastada ennast Eesti esindajana olukorrast, kus pärast aastaid kestnud selgitustööd Lääne kolleegidele, et Venemaa on strateegiliselt ohtlik – ja ma kinnitan, ta on endiselt strateegiliselt ohtlik, sest tahab Euroopa elukorraldust olemuslikult muuta –, peame neile ütlema, et kuulge, sõbrad, rahunege maha, pange jääd mütsi alla ja hingake rahulikult,” sõnas Vseviov.

Kantsleri sõnul ei ole paanikast ega hirmust krampi tõmbamisest kasu, vaid olukorrale tuleb rahulikult otsa vaadata ja mõelda, mida teha saab.

“Räägitakse sellest, et mis siis, kui Venemaa testib NATO kollektiivkaitset. Mis siis ikka – tuleb pingutada selle nimel, et me iga mõeldava testi edukalt läbiksime. Ja see ei ole niisugune kommunikatsioonialane ülesanne, kus mõeldakse, kuidas sõnu paremini ritta seada. See on küsimus sellest, kus on meie väed, milline on meie valmidus ja kas liitlased püsivad meiega poliitiliselt ning sõjaliselt koos ka teistes valdkondades. Need on praktilised asjad, millega on võimalik tööd teha ja seda tööd me ka teeme. Nii et kõigile neile, kes muretsevad, ütlen ma: ärme muretse, tegutseme parem,” rõhutas kantsler.

“Kui peaks tekkima olukord, kus tõesti tuleb hüüda “hunt!”, siis võib olla absoluutselt kindel, et Eesti seda teeb. Hääletu alistumise varianti me ei kavatse isegi teoorias kaaluda,” ütles Vseviov.

Loe allikast edasi