Eesti Panga värske analüütilise prognoosi kohaselt püsib riigieelarve defitsiit ilma täiendavate sammudeta järgmistel aastatel 4,5–4,8 protsendi juures. Kaasiku sõnul tähendab see, et riigil tuleb igal aastal kulutuste katmiseks laenata üle 2,2 miljardi euro.

“Selle laenu teenindamise eest tuleb hakata maksma intresse, mis on eelarvele iga-aastane püsikulu. Räägime suurusjärgus 70–80 miljonist eurost igal aastal püsikulude kasvuna – see on kõige otsesem tagajärg, mida eelarvedefitsiidi tõttu näeme,” selgitas Kaasik.

Eesti Panga sõnum valitsusele on, et eelarvedefitsiiti tuleb kindlasti vähendama hakata ning järgida kodumaiseid eelarve reegleid, mis ette näevad puudujäägi vähendamist vähemalt poole protsendipunkti võrra aastas. Ehkki valitsus on seadnud eesmärgiks tuua järgmise aasta defitsiit 4,8 protsendilt neljale protsendile, on teed sinna jõudmiseks poliitiliste valikute küsimus.

“On võimalus kulutusi vähendada või makse tõsta, ja seal Eesti Pank ei taha seisukohta võtta,” märkis Kaasik.

Geopoliitika suunab energiahindu

Rääkides võimalikust hinnatõusust ja intressimäärade muutumisest, osutas Kaasik, et praegused turuootused ja tulevikutehingud viitavad pigem energia hinnasurvete vähenemisele. Samas sõltub tegelik käekäik suuresti väliskeskkonnast.

“Me kõik teame, et see sõltub geopoliitikast ja sellest, mis saab Pärsia lahe ümber toimuvast. Kui seal olukord laheneb, on ehk kergem hingata. Kui ei lahene, võivad hinnad muidugi tõusta,” nentis Kaasik.

Eelseisva küttehooaja eel andis Kaasik koduomanikele soovituse fikseerida energiahinnad. “Kõikidele koduomanikele, kes kardavad talviseid küttearveid – kui on võimalus, kaaluge kindlasti oma hinna fikseerimist, see võtab riski vähemaks,” lausus pankur.