Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Ülemad
- kolonel Aleksander Pulk
- kolonel Artur Saueselg −31.01.1939 (pärast seda Narva Sõjaväeringkonna ülem)
- kolonel Emil Kursk 31.01.1939–12.10.1939 (enne seda Narva Sõjaväeringkonna ülem)
- kolonel Johannes-Aleksander Raud 8.11.1939–26.01.1940 (enne seda Sõjakooli ülem, pärast seda 4. diviisi staabiülem)
- kolonel Ants Lõhmus 1940
| Asutatud |
21. november 1918 1937 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud |
1937 1940 |
| Eesmärk | territoriaalne sõjaväeringkond |
| Tegevuspiirkond | Pärnu- ja Viljandimaa |
| Peaorgan |
Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 3. Diviis Eesti sõjaväe 4. Diviis |
| Emaorganisatsioon | Eesti maavägi |
Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:
- 1. diviisi rajoon: Narva Sõjaväeringkond, kuhu kuulus idapoolne osa Virumaast, ja Viru-Järva Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa.
- 2. diviisi rajoon: Tartu Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Tartumaa, ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Võru- ja Petserimaa.
- 3. diviisi rajoon: Harju Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Harjumaa, ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Lääne- ja Saaremaa.
- 4. diviisi rajoon: Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond Pärnu- ja Viljandimaaga ja Valga Sõjaväeringkond Valgamaaga[1].
Sõjaväeringkonna väed
Vaata ka
Viited
- ↑ Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940