Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)
 |
See artikkel räägib Eesti NSV poliitikust. Eesti sõjaväelase ja poliitiku jaoks vaata Aleksander Tõnisson. Sanitaartehnikaettevõtja jaoks vaata Aleksander Tõnisson (ettevõtja) |
| Aleksander Tõnisson | |
|---|---|
| II Riigivolikogu ja Eesti NSV Ülemnõukogu liige | |
|
Ametiaeg 17. juuli 1940 – 23. juuni 1941 | |
| Isikuandmed | |
| Sünnikoht |
4. aprill 1899  Jõgeveste vald, Viljandimaa, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik |
| Surmakoht |
23. juuni 1941 Tškalovi oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | eestlane |
| Abikaasa | Linda Marie Tõnisson |
| Vanemad | Jekateriina Tõnisson |
| Lapsed | Moidela Tõnisson |
Aleksander Tõnisson (4. aprill 1899 Jõgeveste vald, Viljandimaa – 23. juuni 1941 Tškalovi oblast) oli eesti tööline ja poliitik.
Elulugu
Aleksander Tõnisson sündis põllutöölise peres. Pärast alghariduse omandamist asus Tõnisson tööle töölisena, töötades peamiselt ehitustöölisena ja Valgas raudteel. Sealt siirdus Tõnisson Tartusse, kus töötas kivitöö alal.[1][2]
Tartus töötades liitus Tõnisson mitme organisatsiooniga. Ta oli Tartu Kivitööliste Ametiühingu liige ja Tartu Töölisühingute Keskliidu nõukogu liige.[1] Sellele lisaks oli ta hiljemalt 1940. aasta suveks Tartu linnavolinik.[2][3]
Pärast juunipööret kandideeris Tõnisson Nõukogude okupatsioonitingimustes korraldatud 1940. aasta juulivalimistel nõukogudemeelse Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaadina Tartus 44. valimisringkonnas Riigivolikokku. Ringkonnas konkureeris ta Tartu Jaani koguduse pastori Arnold Keremi vastu. Valimiste perioodil osales Tõnisson mitmete varasemate valitsuste suhtes kriitiliste kõnedega, temaga koos esinesid sageli ka Punaarmee ja teised Nõukogude Liidu esindajad.[4][5][6][7] Kerem lõpuks valimistel osaleda ei saanud ja ametlike tulemuste järgi võitis II Riigivolikogus koha Tõnisson.[8][9]
„Need härrad, kes võitsid vabaduse, said Eesti rahvale algkapitali Nõukogude Liidu käest 15 miljonit kuldrubla. Kuid seda varandust on kasutatud ainult üksikute rikastamiseks. Vahepealsete aastate jooksul on erakondlikud võimumehed pidevalt tülitsenud ja enamikkudel juhtudel on tülitsemise põhjustanud saagihimud. Rahvale on lubatud maad anda, kuid kui maad mindi saama, siis nõuti raha. Selle tulemusena kogunesid määratud töötute hulgad linnadesse.“
– Postimees, "Töötava rahva kandidaadid kõnelesid Tähtvere pargis", 10. juuli 1940
Riigivolikogu ja Ülemnõukogu liikmena tegutses Tõnisson edasi Tartus ja keskendus peamiselt Tartu Töölisühingute Keskliidu esindajana erinevate (töölis-)ühingute, kirjastuste ja teiste organisatsiooni tegevuste kontrollimisele ja keskliitu ühendamisele. Ta valiti juuli lõpuks ka keskliidu kultuurinõukokku.[10][11]
Ta arreteeriti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) poolt Tartus 18. jaanuaril 1941,[12] süüdistati deserteerumises Punaarmeest 1919 ja hiljem EV sõjaväes olles osavõtus kommunistide mahalaskmisest Valgas.[viide?] Tribunal mõistis ta surma 27. mail 1941 ja ta hukati Tškalovi oblastis asuvas Nõukogude Liidu vangilaagris 23. juunil 1941.[12]
Isiklikku
Tõnisson oli vallaslaps, kes sündis õigeusklikule Jekateriina Tõnissonile. Tema isast ei ole palju teada.[13][14]
Täiskasvanuna oli Tõnisson ise luterlane. Ta abiellus Linda Mariega, kellega sai 1931. aastal tütre Moidela Tõnissoni.[15]
Viited
- 1 2 "Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaate Tartus ja Tartumaal". Postimees. 13. juuli 1940. Lk 3.
- 1 2 "Töötava Rahva liidu kandidaadid Tartus". Postimees. 9. juuli 1940. Lk 2.
- ↑ "Tartus tulewad igas ringkonnas walimised". Postimees. 10. juuli 1940. Lk 9.
- ↑ "Riigivolikogu valimistel 161 kandidaati". Maa Hääl. 10. juuli 1940. Lk 7.
- ↑ "Töötava rahva kandidaadid kõnelesid Tähtvere pargis". Postimees. 10. juuli 1940. Lk 7.
- ↑ "ETRL kandidaat A. Tõnisson kõneles raudteelastele". Postimees. 14. juuli 1940. Lk 8.
- ↑ "Suur vabaõhu-miiting Tartus". Päewaleht. 15. juuli 1940. Lk 4.
- ↑ "Töötawa rahwa wõimas wõidupüha Tähtwere pargis". Postimees. 18. juuli 1940. Lk 8.
- ↑ Uuet, Liivi (2000). "1940. aasta Riigivolikogu valimiste dokumentide saatus ja arhivaaride missioon" (PDF). Tuna. 3: 76-81.
- ↑ "Maawalitsuse teenijate ülesanded uues elukorras". Postimees. 23. juuli 1940. Lk 8.
- ↑ "Tartu Töölisühingute Keskliidu nõukogu oli koos". Postimees. 29. juuli 1940. Lk 6.
- 1 2 "ALEKSANDER TÕNISSON". Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991. Vaadatud 5. jaanuaril 2025.
- ↑ Pajula, Ene (19. märts 2021). "Teletäht Moidela Tõnissoni tütar Katrin: ema oli erakordselt moetundlik ja joonistas oma rõivad viimase detailini ise". Eesti Naine.
- ↑ "Meetrikaraamat; 1898-1902". Rahvusarhiiv. 1902.
- ↑ "Koguduse sündimiste ja ristimiste raamat; 1929-1933". Rahvusarhiiv. 1933.