Lääne-Euroopas registreeriti äsja mõõtmisajaloo kõige kuumem juunikuu ning näiteks Ühendkuningriigis on piirkondi, mida räsib sel suvel juba neljas kuumalaine. Nende uudiste valguses tunnevad teadlased üha suuremat huvi selle vastu, kuidas saaksid inimesed põrgukuumaga paremini toime tulla, vahendab The Guardian.

Nüüd leiavad saunaskäimise tervisemõjusid uurinud teadlased, et korduv kuumas viibimine võib aidata organismil suvise kuumaga toime tulla.

Ida-Soome Ülikooli kardioloogia professori Jari Laukkaneni sõnul on selline ettevalmistus näiteks spordifüsioloogias hästi tuntud. Sportlased viibivad teadlikult enne palavas kliimas võistlemist kuumas, et organismi ette valmistada. Tema hinnangul võivad sarnased füsioloogilised kohanemised tekkida ka passiivsel kokkupuutel kuumusega, näiteks saunas käies või kuumas vees olles. 

Laukkanen märkis, et kuumaga kohanemine hõlmab varasemat ja tõhusamat higistamist, naha verevarustuse paranemist, vereplasma mahu suurenemist ning vähendab järgnevatel kuumas viibimistel südame-veresoonkonna koormust. Seega võib regulaarne kuumaga kokkupuude aidata kehal temperatuuri tõhusamalt reguleerida. 

Worcesteri Ülikooli professor Jessica Mee tõdes, et sagedane kuumas olemine muudab ka seda, kuidas inimesed kuumust tajuvad ja kuidas nad sel ajal käituvad. Mee selgitas, et kuumaga harjunud inimesed oskavad oma jõuvarusid mõistlikumalt jagada, tarbivad järjepidevamalt vedelikku ning märkavad varem ohu märke.

Organismi treenimine

Kuumaga kohanemisest ei pruugi aga kõik ühtemoodi kasu saada. Portsmouthi Ülikooli professor Heather Massey leidis, et kohanemine sõltub suuresti keha võimest suurendada higistamist ja naha verevarustust.

Paraku kaasnevad saunade ja kuumaveevannidega ohud neile, keda vaevab palavik, rinnaangiin, hiljutine infarkt või madal vererõhk. Laukkaneni sõnul tuleks sellistel juhtudel kuumust vältida, kuni tervislik seisund on meditsiiniliselt hinnatud või haigus edukalt ravitud.

Eksperdid lisavad, et kuumaga kohanemiseks on vaja viibida soojas vähemalt 40–60 minutit ning seda neljal kuni kuuel järjestikusel päeval. Keha kuumaga treenimise positiivne mõju kestab umbes nädala, kuigi pikemaajaline harjutamine tagab ka püsivamad tulemused.

Laukkanen rõhutas, et kuumaga kohanemine ei ole sama mis kuumakaitse. Praegu on veel vähe tõendeid selle kohta, et kuumalaine ajal saunas käimine kaitseks inimesi kuumaga seotud haiguste või muude terviseprobleemide eest. Pigem tuleneb kasu regulaarse saunaskäimisega saavutatud pikaajalisest kohanemisest, mitte sauna kasutamisest kiire lahendusena väga palava ilma korral. 

Sama kinnitas professor Mee, nentides, et kuumaga kohanemine on ettevalmistusstrateegia, mida tuleks rakendada jahedamatel kuudel, mitte toimetulekuviis aasta kõige kuumemal päeval.

Mee sõnul ei toimu kehas palaval päeval sauna või kuuma vanni kasutamisel taastumist. Nii lisatakse ühele kuumastressile veel teinegi ning just siis võivad vedelikupuudusest ja kuhjunud südame-veresoonkonna koormusest tekkida kuumusega seotud haigused.

Teise probleemina tõi Mee välja asjaolu, et uuringud on korraldatud järelevalvega laborites või kontrollitud keskkondades, kus jälgiti hoolikalt temperatuuri, kontrolliti kuumas viibimise aega ja kogu protsessi juures viibisid spetsialistid. Teadlased ei tea veel, kui ohutult või tõhusalt on need tulemused ülekantavad inimestele, kes võtavad kuumi vanne või leile kodus ilma igasuguse järelevalveta.

Laukkanen soovitab siiski kuumalaine ajal järgida eelkõige riiklikke tervisejuhiseid. Regulaarne kokkupuude kuumaga ei asenda piisavat vedelikutarbimist, füüsilise pingutuse vältimist päeva kõige palavamal ajal ega haavatavate inimeste eest hoolitsemist. Need jäävad endiselt kõige olulisemateks abinõudeks.