
Kollektiivne mälu ei nõua alati pikaajalisi kogemusi ega põlvkondadevahelist tarkust. Värske uuring näitab, et prussakatel tekib ühine mälu puhtalt rühmasisese sotsiaalse tõmbe kaudu: isegi kui keskkond muutub ebamugavaks, paneb rühma surve putukad ebamõistlikule valikule kindlaks jääma.
Miks jääb prussakarühm ebamugavasse peatuspaika ka siis, kui läheduses on parem varjupaik? Värske uurimus vihjab, et vastus ei peitu üksikute putukate mälus, vaid milleski tähelepanuväärselt sarnases kollektiivsele mälule.
Teadlased on näidanud, et pelgalt lihtsad sotsiaalsed reeglid ja rühma sisemine dünaamika võivad jätta omamoodi «jälje», mis hoiab loomi kinni kunagistes otsustes. Mis juhtub siis, kui sama loogikat rakendada teistele liikidele – ja meile endile?
