Kaupo Kokamägi juhitud teadlasrühm uuris Tartu linna koduaedu, lennutades kuumalaine ajal linna kohal soojus- ja erikaameratega varustatud droone. Töörühm tegi mõõtmisi päevadel, mil õhutemperatuur kerkis üle 27 kraadi. Tehnoloogia võimaldas üksikasjalikult kaardistada, millised pinnad salvestavad soojust ja millised pakuvad leevendust.

Erinevus oli märkimisväärne just erinevate murutüüpide vahel. Lühikeseks niidetud muru keskmine pinnatemperatuur küündis pisut üle 40 kraadi, jäädes alla vaid paljale mullale, katustele ja asfaltile. Vabalt kasvada lastud ja niitmata rohi oli keskmiselt ligi seitse kraadi jahedam.

Kõige tõhusamalt pakkusid leevendust aga puud ja põõsad, mille pind jäi 31 kraadi juurde. Vahet oli näha ka suuremal skaalal: puude ja põõsaste jahutav toime tuli eriti tugevalt esile just nendes naabruskondades, kus üldist rohelust nappis, muutes iga säilinud puu ja põõsa temperatuuri alandamisel elutähtsaks.

Miks see niimoodi on? Pidev muruniitmine vähendab taimede lehepinda, mistõttu ei suuda nad enam nii tõhusalt vett aurustada ega seeläbi ümbrust jahutada. Lisaks pääseb päike läbi lühikese muruvaiba mullale kergemini ligi. Ühtlasi muutub maapind muru sageli masinatega niites tihedamaks, mis omakorda vähendab pinnase võimet vett kinni hoida.

Kõrgem rohi, põõsad ja puud pakuvad seevastu varju ning nende elutegevuse mõjul aurustuv vesi toimib kuumalaine ajal justkui loodusliku kliimaseadmena. Seega ei ole oluline mitte ainult see, et linnas on pargid, vaid ka see, kuidas tuhanded aiaomanikud oma maalappi haldavad.

Teadlased kirjeldavad mõõtmisi ajakirjas Landscape Ecology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.