Millistel lõikudel ja kus täpselt seadmed asuvad, seda julgeolekukaalutlustel ei avaldata. Juba paigaldatud seadmete puhul on aga tegemist keeruka süsteemiga, mis kasutab droonide avastamiseks mitmeid erinevaid tehnoloogiaid.

“Mõnes kohas on meil olemas radarid, mis näevad teatud ulatuses õhku. Ka radaritel on omad limiidid või kõrgusepiirangud. Siis on selliseid raadiosidetuvastajaid, mis näevad näiteks selliseid droone, mida juhitakse otse. Need ei ole automaatselt lendavad droonid, nagu näiteks eksinud Ukraina droonid,” selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) arendusjuht Hanna Heier.

Igast avastatud droonist teavitab PPA ka kaitseväge ning sõltuvalt olukorras reageerib sellele üks või teine. PPA käsutuses on droonide tõrjumiseks raadioside segamine, aga ka teised lähenemised.

“Oleneb, mis sagedusel mingi droon lendab, seda sagedust mõjutatakse. Samuti on meil ka juba vaikselt soetamisel erinevad pehmemaid seadmeid, nagu näiteks võrgupüssid. Sa lased välja võrgu ja see püüab su drooni võrku. Või siis püüdurdroonid, mis lendavad droonile järgi ja püüavad ta võrku,” rääkis Heier.

Siseminister Igor Taro (E200) kinnitas, et kui tegemist on sõjalise ründedrooniga, siis tegeleb sellega kaitsevägi.

Droonitõrjevõimekuse ehitamine on keerulisem ettevõtmine ja Eestile sobiv variant peaks selguma Narva jõele rajatavate katselõikude tulemuste põhjal.

Taro sõnul ei ole võimalik osta juba täielikult toimivat lahendust. “Seetõttu me peame kõigepealt testima ja vaatama, kes üldse midagi sellist kasutuskõlbulikku pakub,” lausus ta.

Kogu projekt on alles algusjärgus.

“Järgmise aasta lõpuks peaks olema esimene etapp valmis, kus meil on nii välispiir kui ka neli suurimat linna kaetud droonituvastusvõimekusega,” ütles Taro.