Arvata võib, et kui koolivaheaeg on märksa lühem kui Eestis, siis suvel töötegemine on viimane asi, mida välismaal elavad noored teha tahavad. Kui aga välisministeerium esimest korda sellist võimalust pakkus, siis oli soovijaid üksjagu.

“Mulle väga meeldib. Ma olen terve suve otsinud erinevaid tööviise, et kas kohvikus töötada või perefirmas töötada, aga malevasse, see aitab leida selle töökoha, teeb lihtsamaks selle,” rääkis Anna, malevlane Abu Dhabist.

Anna suvevaheaeg on kuus nädalat pikk ja vaid poole selle ajast on ta Eestis. Nii on keeruline töökohta leida, aga töökogemuse saamist peab ta oluliseks. 

Belgias peavad õpilased töökogemuse saamiseks kümnendas klassis tegema kuu jagu päevi tasuta tööd. 

Malevasse tulnud Mauritsa sõnul on tal sõpradest igal juhul rohkem vedanud, sest esiteks on malevas äge, teiseks saab ta nõutud töötunnid tehtud ning selle eest makstakse ka palka.

“Ma ei oodanud üldse sellist, ma ei teadnud, et ma teen teatritööd. Ma arvasin, et ma korjan maasikaid siin, aga see on palju parem, kui ma ootasin. Olen väga rõõmus selle tööga, mis ma sain,” rääkis Maurits, malevlane Brüsselist.

Maleva puhul on noorte sõnul kõige olulisem uute sõprade leidmine ja oma rühmaga on nad väga rahul. Aga ka raha kulub marjaks ära.

Anna kogub raha, et minna Washingtoni külla seal elatud ajal leitud sõpradele.

“Ma ostan GTA VI enda venna ja enda jaoks. Ilmselt teen ka midagi enda arvutiga, sellel on vaja parandamist, märkis Maurits.

Madridis elav Gete on juba kolmandat põlve malevlane, nii ta vanaema kui ka ema-isa on olnud malevas ja saanud sealt eluaegsed sõbrad. Nii soovitasid vanemad tal kindlasti malevasse tulla. 

“Ma arvan, et on natukene nagu olnud kultuurišokk, et kõik on teistmoodi, inimesed käituvad teistmoodi. Ma olen näiteks sõnu õppinud ja tööd tegema teistmoodi. Asju, mida ma enne ei teadnud, kuidas hobuseid hoida, kuidas tallis tööd tehakse. Ma ei ole kunagi olnud niimoodi maal,” rääkis Gete.

Idee kutsuda võõrsil elavaid noori sündis välisministeeriumil koostöös välismaal töötavate eesti keele õpetajatega. 

“Sellises vanuses noori, 13 kuni 18, üle ilma elab umbes 12 000 ja natukene pealegi. Me püüame leida erinevaid võimalusi, et need noored saaksid midagi enamat, kui ainult keelelaager või vanaema juurde külla tulla,” rääkis välisministeeriumi üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna nõunik Liina Viies.

Kui keelelaagrisse panevad lapsed kirja vanemad, siis malevasse tahtsid noored ise tulla.

Tööle kandideeris 19 noort, malevasse jõudis 12. Mõni ehmatas ära, kui selgus, et malevat pooleli jätta ei saa. Teised pidid loobuma, sest erinevalt Eesti lastest tuleb Euroopas ka juunis ja mõnel pool suisa juuliski koolis käia.