Neljapäev, august 06, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale

 See artikkel on Paykulli suguvõsast; sarnase nimega Patkuli suguvõsa kohta vaata artiklit Patkul.

Paykull, varem ka Paydkull, Paytkull, Paiküll ja Paykel (vene keeles Пайкуль) on Liivimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Paykullide päritolu on jäänud ebaselgeks. Teateid nende kohta on XIV sajandist, mil nad olid Saksa Ordu vasallid Liivimaal Laiuse piirkonnas.[1] 1398. aastal läänistas Liivimaa maameister Wennemar von Brüggenei Nicolas (Clawes) Paitekyllele (suri pärast 1424) Laiuse alal Lyndeni ja Tarakvere küla.[2] 1411. aastast pärinevas Saksa Ordu ja Kärkna kloostri vahelises maavahetustehingus on nimetatud Laiuse kihelkonnas asunud ja ordule kuulunud Paidekulli küla.[3] Tõenäoliselt olid Paykullid saanud nime selle küla järgi.[4]

Järve vasallilinnus. Paykullide omanduses 1508−1808
Paykulli suguvõsa vabahärravapp

Järve suguvõsaliin

1508. aastal ostis Hans (Johann) Paykull (suri pärast 1540[5]) Wedwesi suguvõsalt Virumaal Järve mõisa (saksa keeles Türpsal). Sellest kujunes suguvõsa peamine valdus, mis jäi nende kätte XIX sajandi alguseni.[6] Kokku valdas mõisa kolme sajandi vältel kaheksa põlvkonda Paykulle. Nende ajal ehitati sinna ka kivist linnus. Sellest liinist oli pärit Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant) vabahärra Georg (Göran) von Paykull (1605−1657), kes 1651 sai ta vabahärratiitli ning immatrikuleeriti järgmisel aastal Rootsi rüütelkonda nr.33 ja Johann Reinhold von Patkuli toetaja ja alkeemikuna tuntust kogunud Otto Arnold von Paykull (1662−1707), kes astus varakult Saksi kuurvürsti Johann Georg II teenistusse ja ülendati kindralleitnandiks (1700). 1700. aastal osales ta Põhjasõjas Saksi vägedega Riia ründamises ja mõisteti Rootsis tagaselja reeturina surma. 1705. aastal langes ta rootslaste kätte sõjavangi ja hukati 1707. aastal Stockholmis. Järve haru kustus meesliinis 1815. aastal.

Paykullid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa immatrikuleeriti 10. jaanuaril (vkj) 1746. aastal Eestimaa rüütelkonna matriklisse. Polkovnik Otto Gotthard Johann von Paykull (1780−pärast 1849) võeti 1818. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse.[1] Tema poeg Friedrich Robert Alexander von Paykull (1818−1876) kanti 20. aprillil (vkj) 1862. aastal koos poegadega Novgorodi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.[7]

Vabahärra Georg (Göran) von Paykull (1605−1657), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)
Vabahärra Gustaf von Paykull (1757−1826)

Suguvõsa liikmeid

Paykulli suguvõsa mõisavaldused

Valloxsäby mõis. Paykullide Rootsi liini valduses a-st 1757
  • Eestimaa:
    • Ao (Hackeweid) (1794−1798 pandi-, 1798−1822 pärusvaldus), Avanduse (Awandus) (1625−1626), Inju mõis (Innis) (1550−1676), Järve (Türpsal) (1508−1808), Kaarma (Kaarmann) (enne 1726−1791), Kulina (Kullina) (1791−1796, pandivaldus), Kärsa (Kersel) (enne 1641−1698), Käru (Kerro) (1698−1754), Meriküla (Merreküll) (1655−XVII sajandi lõpp), Moora (Mohrenhof) (enne 1744 − pärast 1765), Patsu (Patz) (1701−1724), Prümli (Heidemetz) (1790. aastad, rendivaldus), Rägavere (Raggafer) (1604−1671), Saarnakõrve (Sarnakorb) (kuni 1787), Vahakõnnu (Wahhakant) (1700. aastad, immissioon), Vatku (Wattküll) (1690. aastad, pandivaldus), Äntu (Engdes) (enne 1649−pärast 1720)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Cirsti (Zirsten) (u 1599−u 1629, pandivaldus), Kalnmuiža (Karlsberg, tollal Koskullshof) (enne 1637 − u 1688), More (Moritzberg) (1810. ja 1820. aastad, pandivaldus)
  • Stockholmi lään:
    • Valloxsäby (praegu Wallox-Säby) (1757−tänaseni)


Viited

  1. 1 2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 716.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 718, allmärkus.
  3. LGU I, 181.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 716; allmärkus.
  5. 1 2 3 4 5 6 7 8 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, seite 734
  6. Kinnistute register. Nr 146. Järve mõis.
  7. Голицын, Павел Павлович. Список дворянских родов Новгородской губернии, внесенных в дворянскую родословную книгу с 1787 г. по 1-е января 1910 года, с приложением списка губернских и уездных предводителей дворянства 1767 года. Новгород: 1910, lk 327 .
  8. 1 2 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, seite 720
  9. 1 2 3 4 5 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, seite 721
  10. Fredrik Reinhold Paykull, Adliga ätten Paykull nr 1978, www.adelsvapen.com
  11. 1 2 3 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, seite 722
  12. Adliga ätten Paykull nr 1978, www.adelsvapen.com
  13. friherrliga ätten VON Paykull nr 370, www.adelsvapen.com

Kirjandus

  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 152 (Paykulli suguvõsa).
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 383-384.
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1930. Lk 669-673 .
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 716-723 .
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd. III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 3 (allmärkus) .
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 219-221.

Välislingid

Leave a Reply