/nginx/o/2026/07/18/17791898t1h0425.png)
Inimkond arendab tehnoloogiat mitmel viisil, sealhulgas näiteks kaasaskantavad elektroonikaseadmed, mobiiltelefonid ja elektriautod. Nende kõigi toimimiseks on vaja aga akusid, mis kestaksid aina kauem ja rahuldaksid aina tõusvat standardit. Just sellega teadlased praegu tegelevadki – ja lahendus võib peituda looduses.
Puhas energia vajab üha nutikamaid viise, kuidas talletada võimsuspuhanguid ja taluda miljoneid laadimistsükleid. Üheks paljulubavaks lahenduseks kerkib esile materjal, mida toodavad mitte taimed, vaid bakterid – nende loodud nanokiuline võrgustik saab kuumtöötluse järel muunduda eriti tõhusaks süsinikuks.
Indoneesia teadlaste värske ülevaade koondab kümnete seni killustatuna püsinud uuringute tulemused. Mida ütlevad need katsed bakteriaalse tselluloosi süsiniku tegeliku potentsiaali, toodetavuse ja vastupidavuse kohta – ning kui lähedal on üleminek laborist praktiliste superkondensaatoriteni?