Tervise Arengu Instituudi teadlase Toomas Veidebaumi osalusel valminud ja ajakirjas iScience avaldatud uuringus osales 218 last ja noort, kes olid esimesel hindamisel 4–11-aastased. Osalejate keskmine vanus oli veidi üle kaheksa aasta. Teadlased analüüsisid nende soolestiku mikrobioomi uuringu alguses ja nelja aasta möödudes ning võrdlesid tulemusi tervisenäitajate, toitumise, liikumise ja teiste eluviisiandmetega.
Soolestiku mikrobioomi moodustavad seedetraktis elavad mikroorganismid, peamiselt bakterid. Need osalevad toidu lagundamises ja ainevahetuses ning mõjutavad immuunsüsteemi tööd. TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Toomas Veidebaum rääkis, et lapsepõlves ja noorukieas mikroobikooslus areneb ning reageerib toitumisele, liikumisele, ravimitele ja elukeskkonnale.
“Kroonilise haiguse diagnoos võib tulla aastakümneid hiljem, kuid selleni viivad riskimustrid hakkavad sageli kujunema juba lapsepõlves. Pikiuuringud võimaldavad jälgida muutusi, mis eelnevad kehakaalu ja ainevahetusnäitajate halvenemisele,” ütles ta.
Tasakaalustamata mikrobioom seostus suurema rasvumisriskiga
Teadlased eristasid laste ja noorte soolestikus kolme mikrobioomimustrit. Ühte neist iseloomustasid suurem liigirikkus, tihedamad sidemed mikroobide vahel ja aktiivsem talitlus ehk tegemist on mikrobioomiga, mis oli üsna tasakaalustatud. Tasakaalustamata mikroobikoosluses leidus vähem liike, nende omavaheline seotus oli nõrgem ja ainevahetuslik aktiivsus väiksem. Väiksem oli ka selliste mikroobsete ühendite tootmisega seotud aktiivsus, mis toetavad soolestiku ja immuunsüsteemi tervist.
Tasakaalustamata mikrobioomiprofiili esines sagedamini lastel, kelle toit sisaldas vähem kiudaineid ja kelle kehaline aktiivsus oli väiksem. Nendel lastel kujunes suurema tõenäosusega nelja aasta jooksul ka rasvumine. Kõige selgem seos ilmnes mikrobioomi, toitumise ja liikumise terviklikul hindamisel. Mitmekesisema ja paremini seotud mikrobioomiga lapsed, kelle toitumine oli tervislikum ja kehaline aktiivsus suurem, muutusid jälgimisperioodil rasvunuks väiksema tõenäosusega.
“Lapseea rasvumine seostub kõrgema vererõhu, veresuhkru ainevahetuse häirete ja vere rasvasisalduse muutustega. Nende püsimine suurendab hilisemas elus teise tüübi diabeedi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski,” ütles Veidebaum.
Eesti laste menüüsse jõuab kiudainerikkaid toite liiga harva
TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk selgitas, et kiudaineid leidub köögiviljades, puuviljades, marjades, täisteraviljatoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. “Erinevad taimset päritolu toidud sisaldavad erinevaid kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mida kasutavad eri mikroobirühmad. Selliste toitude regulaarne söömine toetab soolestiku mikrobioomi ja aitab laiendada lapse toiduvalikut,” ütles ta.
Uuringus esile tulnud kiudainete seosele annab Eesti tausta kooliealiste laste tervisekäitumise uuring. Kuigi HBSC uuring hõlmas mikrobioomiuuringu osalejatest mõnevõrra vanemaid, 11–15-aastaseid õpilasi, näitavad tulemused, kui sageli jõuavad peamised kiudaineallikad Eesti noorte igapäevamenüüsse.
Eesti laste toitumisandmed näitavad, et köögi- ja puuviljad jõuavad paljude noorte menüüsse ebaregulaarselt ning vanuse kasvades söövad lapsed neid üha harvem. Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud HBSC uuringu järgi sõi 2022. aastal iga päev köögivilju 32 protsenti ning puuvilju 37 protsenti Eesti 11–15-aastastest õpilastest.
Vanuse kasvades vähenes mõlema toidurühma igapäevane söömine. Köögivilju sõi iga päev 35 protsenti 11-aastastest ja 27 protsenti 15-aastastest. Puuviljade puhul langes osakaal vanuse kasvades 44 protsendilt 29 protsendini. Tüdrukud sõid köögivilju iga päev sagedamini kui poisid, vastavalt 31 ja 24 protsenti.
Rahvusvahelises võrdluses jäävad Eesti noored köögiviljade söömisel HBSC riikide keskmisest maha. Kõigis uuringus osalenud riikides sõi köögivilju iga päev keskmiselt 38 protsenti noortest. Eesti 15-aastased paiknesid köögiviljade söömise sageduse järgi 43 riigi seas 39. kohal. Puuviljade söömisel oli Eesti noorte tulemus teiste riikidega sarnane.
Seega jõuavad olulised kiudaineallikad Eesti noorte menüüsse iga päev pigem harva. “Ühest kampaaniast või juhuslikust köögiviljaportsjonist jääb harjumuse kujundamiseks väheks. Köögiviljad, puuviljad, täisteraviljatooted ja kaunviljad peaksid olema lapse jaoks igapäevane ja loomulik osa toidust. Tähtis on ka pakkuda eri maitseid korduvalt, sest nendega harjumine võtab aega,” ütles Lauk.
Koolilõuna saab toetada mitmekesisema menüü kujunemist
Lapsed veedavad suure osa päevast koolis, mistõttu mõjutab koolitoit otseselt nende võimalust süüa regulaarselt köögivilju, täisteraviljatooteid, kaunvilju ja teisi kiudainerikkaid toite. Koolilõuna saab pakkuda ka maitseid, mida koduses menüüs esineb harvem.
Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud 2024. aasta koolitoidu rahulolu-uuringu järgi sai 67,6 protsenti vastanud õpilastest koolilõuna ajal köögivilju alati või ülejäägi korral juurde võtta. Puuvilju sai samadel tingimustel juurde võtta 65,5 protsenti õpilastest.
“Koolilõuna annab võimaluse pakkuda lastele kiudainerikkaid toite järjepidevalt,” ütles Lauk. “Harjumuse kujunemist toetavad piisav söögiaeg, meeldiv keskkond ja toidu maitse. Püsiv toitumisharjumus kujuneb siis, kui need toidud jõuavad lapse taldrikule regulaarselt nii koolis kui ka kodus.”
Mikrobioomi muster võib aidata riske varem märgata
Teadlaste hinnangul võib mikrobioomi mustrite analüüsimine olla üks lüli pikaajaliste toitumis- ja liikumisharjumuste ning ainevahetuse vahel. Uuringutulemused võivad Veidebaumi sõnul tulevikus toetada täpsemaid ennetusviise, kus toitumise ja liikumise kõrval arvestatakse inimese mikroobikoosluse eripäradega.
“Tulemused kirjeldavad riskimustrit, mis võib aidata suurema rasvumisohuga lapsi varem märgata. Edasised uuringud peaksid ühendama pikema jälgimise, korduvad bioproovid ja täpsema teabe laste eluviisi kohta,” ütles Veidebaum.
TAI rahvastiku tervise aastaraamat rõhutab, et krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad kogu elukaare jooksul ning sageli juba lapsepõlves. Varajane ennetus tähendab seetõttu tervist toetavat toidu- ja liikumiskeskkonda kodus, lasteaias, koolis ja kogukonnas. Mida varem kujunevaid riskimustreid märgata, seda rohkem on võimalusi toetada lapse ja seega pikas perspektiivis ka kogu rahvastiku tervist enne ülekaalu ja teiste krooniliste haiguste väljakujunemist.
Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid näiteks ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.