Sõltumatu kohaliku meedia teatel purustas laborant 25. septembril kogemata katkubakterit sisaldanud katseklaasi ning haigestus seejärel raskelt. Umbes 200 temaga võimalikus kontaktis olnud inimest on väidetavalt jälgimisel või isolatsioonis. Samas pole ametlikult kinnitatud, et naise surma põhjustas katk. „Kõige tõsisem on see, et meil ei ole praeguseni infot, kas see oli katk,“ ütles Irja Lutsar Kuku „Hommikuraadios“.

Teise versioonina on liikunud info, et naine oli käinud Tais ning suri kopsupõletikku, mille tekitaja pole teada. Lutsari sõnul muudab just vastukäiv info juhtumi kummaliseks.

Tuntud haigus

Lutsari sõnul juhtub laborites aeg-ajalt õnnetusi, mille puhuks peavad olema täpsed tegevusjuhised. Tänapäeval säilitatakse mikroorganisme enamasti plasttuubides, kuid vanemast ajast võib kasutusel olla ka klaasnõusid.

Veel kummalisem on tema hinnangul see, et juhtumist on möödunud piisavalt aega, kuid Venemaa pole ikka öelnud, millega oli täpselt tegemist. „Selle aja peale oleks igasugune katkutekitaja ju välja kasvanud,“ ütles Lutsar. Kui juhtum oleks kinnitatud katkuna, pidanuks Venemaa sellest tema sõnul teavitama ka Maailma Terviseorganisatsiooni.

Katk ise pole arstiteadusele tundmatu haigus. Selle levik, sümptomid ja ravi on hästi teada. Eriti ohtlik on kopsukatk, mille peiteaeg on lühike ning mille puhul võib suremus ilma õigel ajal alustatud ravita ulatuda kuni 50 protsendini.

Katku ravitakse antibiootikumidega, kuid ravi tuleb alustada kiiresti. Lutsari sõnul oleks katkubakterit sisaldanud katseklaasi purunemise korral tulnud antibiootikumraviga kohe alustada. Kas seda tehti, pole teada.

Eestis pole põhjust karta