Stuudios väitlesid Erkki Keldo (Reformierakond), Lauri Laats (Keskerakond), Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Rain Epler (EKRE), Aivar Kokk  (Isamaa) ja Toomas Uibo (Eesti 200).

Saatejuht Andres Kuusk märkis, et Reformierakond lubas igal aastal eelarvedefitsiiti vähendada poole protsendi võrra, kuid järgnevatel aastatel seda ei tehta. 

Keldo sõnul erakond ikkagi vähendab defitsiiti.

“Tuletan meelde, et veel kevadel oli prognoos, mis näitas, et järgmise aasta defitsiit on lausa 4,9 protsenti. Siis suvel tuli uus prognoos, mis ütles, et defitsiit on 4,4 protsenti, ja nüüd, tõmmates riigi kulusid jätkuvalt koomale, andsime üle riigieelarve, kus järgmise aasta defitsiit on neli protsenti. Ehk see on tegelikult tehtud,” rääkis Keldo.

Keldo märkis, et valitsus on suurusjärgus 1,5 miljardit eurot juba täiendavalt kärpinud. 

Isamaasse kuuluv Aivar Kokk märkis, et praegune eelarve on peidetud eelarve.

“Tuldi teise lisaeelarvega riigikokku, kus lihtsalt mingid kulud püütakse järgmisse aastasse tuua. Ostetakse Rail Balticule rööpaid 28 miljoni eest, aga ei teata, kuhu,” märkis ta.

Koka sõnul rahastatakse Reformierakonna tehtud tulumaksuvabastust laenurahaga. “Nii sel kui ka järgmisel aastal on riigieelarves võetud laenu selleks, et täita Reformierakonna lubadust,” lisas ta.

Keskerakondlase Lauri Laatsi sõnul on praegu valmimisel olev riigieelarve katastroof.

“Kui me räägime sisust, siis loomulikult me peaksime üle vaatama kogu maksusüsteemi ja seda reformima. Meil on kogu maksusüsteem üles ehitatud sellele, et 40 protsenti maksudest tuleb tarbimismaksudelt,” ütles Laats.

Tema sõnul langetaks Keskerakond tarbimismakse, eelkõige toiduainete käibemaksu.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkuti sõnul ei tegele sotsid poliitilise väljapressimisega eelarvele hääle andmise üle otsustamisel.

“Samas on terve rida kulusid, mis ei ole ideoloogilised, näiteks erihoolekande kulud. Meil on riigikohtu otsus, mis tõepoolest nendib, et raha ja kohti võib olla puudu, aga see ei vabasta riiki kuidagi inimeste põhiõiguste tagamisest,” rääkis Sikkut.

Ta märkis, et sotsiaaldemokraadid teevad muudatusettepanekuid, millele erakond ootab tuge nii opositsioonist kui ka koalitsioonist. 

“Need on haavatavate rühmade toetuseks, midagi sellist, mille valitsus on kõrvale jätnud, aga me leiame, et see on hädavajalik järgmisel aastal ära teha,” sõnas Sikkut.

Toomas Uibo (E200) avaldas lootust, et järgnevad valitsused jätkavad eelarvedefitsiidi vähendamist 0,5 protsenti aastas.

“Ühel hetkel jõuaksime sinnamaani, kus riigivõlg stabiliseerub ja hakkab isegi vähenema. Sinna läheb muidugi aega. Ühe aastaga ei ole kahjuks võimalik sellist defitsiiti nii palju vähendada ja isegi see 0,5 protsenti tuli väga raskelt, aga nii see on,” sõnas ta.

Rain Epler (EKRE) märkis, et riigil on kuluprobleem ehk kohti, kust kärpida. 

Ta süüdistas Reformierakonda kulude kasvatamises. Epler märkis, et viimase viie aastaga on riigieelarve kasvanud üle 50 protsendi, kuid sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on olnud kõigest neli protsenti.

Riina Sikkut rääkis, et praegune valitsus vähendas kulusid ainult matemaatiliselt ning tõstis osa kulusid järgmistesse aastatesse.

“Matemaatiline liigutus tehti ära, aga põhjus, miks käed olid nii seotud, on selles, et eelmisel aastal oli maksuküüru kaotamiseks katteks tulumaksu tõus. Laenuraha arvelt jäeti tulumaksu tõus ära,” sõnas ta.

Sikkuti sõnul pole valitsus järginud ka siseriiklike eelarvereegleid.

“Ka siseriiklikud eelarvereeglid ütlevad, et kogu riigieelarve strateegia perioodil tuleb pooleprotsendilist parandamist jätkata, ja seda ei ole tehtud,” ütles ta.

Keldo rõhutas, et maksuküüru kaotamine oli mõistlik.

Saates toimus veel arutelu Rail Balticu teemal, võimalike kärbete ja aktsiisitõusude üle.

Loe allikast edasi