Interregnum (ladina keeles interregnum ‘valitsusvaheaeg’) on ajajärk, mil riigis puudub seaduslik või üldtunnustatud valitseja.

Interregnum võib tekkida näiteks valitseja surma, troonipärimisvaidluse, kukutamise või riigikorra muutuse järel. Sellistel perioodidel võib võim olla ajutiste valitsejate, nõukogude või rivaalitsevate pretendentide käes, ning sageli kaasneb sellega poliitiline ebakindlus.

Interregnum’e on esinenud paljudes riikides eri aegadel. Tuntud näited on Saksa-Rooma riigi interregnum aastatel 1254–1273 pärast Konrad IV surma, samuti Inglismaal 17. sajandil pärast kuningas Charles I hukkamist, mil riiki valitseti vabariigina.