Puhkeseisundis hingab inimene 12–16 korda minutis, kehalisel tööl tõuseb aga kuni 60 korrani minutis, selgitab Novaatoris Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse koostööpartner taastusarst Annelii Jürgenson.

Hingamise sageduse kiirenemine kehalise pingutuse ajal on loomulik reaktsioon, et suurendada keha varustamist hapnikuga. Jooksmisel suureneb hapniku vajadus 2-6 liitrini minutis, mis on ligikaudu 10-15 korda rohkem kui rahuolekus.

Lihtne test hindamaks oma kehalist võimekust on ühe minuti jooksul toolilt püsti tõusta nii palju kordi võimalik. Keskmiselt peaks noor mees suutma toolilt püstuda 50, keskealised mehed 45 ning üle 65-aastased mehed 35 korda. Naiste norm on paar-kolm püstitõusmist vähem kui samaealistel meestel.

Kui aga hingeldus tekib peale lihtsamat pingutust, nagu treppidest kõndimine või kiirema sammuga jalutamine, tuleks treenimatuse kõrval mõelda ka tervisehäirete võimalusele.

Ülekaalulised kipuvad hingeldama väiksema pingutuse peale, võrreldes normaalses kaalus olevate inimestega.

Kopsuhaigustest tingitud hingelduse ohjamiseks on mõned lihtsad võtted, mis hõlbustavad hingamisteede hoidmist kauem avatuna. Üheks võtteks on torutatud huultega hingamine:

• Hingake aeglaselt läbi nina sisse
• Suruge huuled torusse, nagu tahaksid vilistada
• Hingake aeglaselt välja läbi kokkusurutud huulte. Väljahingamine kestku kaks korda kauem kui sissehingamine. Ärge suruge oma kopse jõuga õhust tühjaks.