Järgneb Soome presidendi Alexander Stubbi uusaasta kõne 01.01.2026.
Kallid soomlased
Aastavahetus annab meile võimaluse peatuda. Mõelda sellele, mis on tehtud või mis pole tehtud. Kus on olnud edusamme, kus on ruumi paremaks muutmiseks.
Eelmisel aastal oma uusaastakõnes ütlesin, et meil, soomlastel, pole muret, et me saame hakkama, et me teeme tuleviku heaks.
Aasta jooksul kohtasin palju imelisi inimesi üle kogu Soome, noortest vanemate inimesteni. Sain külastada muuhulgas koole, ülikoole, ettevõtteid, turge, kasarmuid ja hooldekodusid.
Need kohtumised tugevdasid minus usku, et meil pole millegi pärast muretseda. Ja et sel aastal saame meie, soomlased, veelgi paremini hakkama.
Igaüks meist saab seda oma tegudega mõjutada. Iga soomlase panus on oluline. Sinu. Minu. Meie.
On palju põhjuseid, miks peaksime Soome ja soomluse üle uhked olema. Paljude jaoks oleme eeskujulik riik. Meil ??on avatud, demokraatlik ja toimiv ühiskond.
Meie elatustase on kõrge. Meie haridus on maailmatasemel. Paljud tahavad õppida meie varustuskindlusest. Meie üldist julgeolekut imetletakse. Meie ametivõimud teevad suurepärast koostööd, nagu oleme viimastel päevadel märganud. Meie kaitsejõude austatakse.
Kõige aluseks on Soome kogukonnatunne. Kodanikuühiskond, õiglus, võrdsus, teiste austamine ja vabadus on soomluse kesksed osad. Oleme usaldusväärsed ja õiglased.
Meie, soomlased, oleme head endale eesmärkide seadmisel ja nende poole püüdlemisel. Teen ettepaneku seada Soomele sel aastal kolm eesmärki: rahu, majanduskasv ja hoolivus.
Esimene eesmärk on rahu.
Kohalikud ja piirkondlikud konfliktid on sagenemas. Meie, soomlased, oleme rahu loojad. Meie panust on vaja.
Möödunud aastal olime Soomena oma suurusest suuremad.
Hoidsime kinni oma väärtustest ja huvidest. Mõjutasime käimasolevat maailma muutumist. Töötasime rahvusvahelise koostöö ja rahu nimel.
Meie eesmärk oli maksimeerida Soome mõjuvõimu maailmas, eriti meile olulistes küsimustes nagu õiglus, demokraatia ja vabadus.
Peamine tähelepanu oli Ukraina, meie liitlaste ja globaalsete partnerluste toetamisel.
Venemaa on pidanud Ukrainas agressioonisõda peaaegu neli aastat. Tema teod on ebaseaduslikud ja ebamoraalsed.
Sõja tagajärjel on hukkunud või vigastada saanud üle miljoni inimese.
Viimase aasta jooksul oleme väsimatult töötanud koos Ukraina ja oma liitlastega rahu nimel. Oleme rahule lähemal kui ühelgi teisel ajal sõja ajal, kuid samal ajal ei saa me olla kindlad, kas Venemaa on rahuks valmis.
Rahu on enamasti kompromiss. Peame valmistuma selleks, et mitte kõik rahulepingu osad ei pruugi vastata meie õiglustundele.
Siiski teeme kõik endast oleneva, et tagada Ukraina iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilimine. Ukraina on osa vabast ja demokraatlikust Euroopast. Nüüd ja tulevikus.
Jätkame Ukraina toetamist. Me ei väsi. Otsime lahendust. Teeme oma liitlastega koostööd, et Venemaa ei ründaks enam kunagi oma naabrit.
Meie suhted Venemaaga on jäädavalt muutunud. Teine jäädav asi on see, et Venemaa on meie naaber. Meie eesmärk Soomes ja Euroopas on toimiv ja rahumeelne suhe Venemaaga. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik Venemaa tegudest.
Välispoliitika ei ole kunagi mustvalge, see on täis halli varjundeid. Soome huvid nõuavad, et me näeksime maailma sellisena, nagu see on, mitte ainult sellisena, nagu me tahaksime, et see oleks.
See tähendab ausust enda vastu. Soome diplomaatia ei põhine moraliseerimisel ega identiteedipoliitikal. See põhineb väärtustel, huvidel ja tegudel. Aktiivne välispoliitika ja mõistlikud lahendused suurendavad Soome mõjuvõimu.
Soome ja Euroopa suhted Ameerika Ühendriikidega on üleminekuperioodil. Peame uuega harjuma. Koostöö on väärtuslik meile mõlemale. Eelmisel aastal olid selle näideteks jäälõhkujalepingud, kaitsekoostöö ja rahukõnelused Ukrainas.
Samal ajal peame olema teadlikud, et me ei ole alati Ameerika Ühendriikidega teatud küsimustes ühel meelel. Soome ja Euroopa huvides on tugevdada rahvusvahelisi institutsioone ja reegleid ning edendada võitlust kliimamuutuste vastu.
Soome lähimad sõbrad on Põhjamaades ja Euroopas. Põhjamaade koostööd tuleb tihendada. Euroopa koostööd tuleb veelgi süvendada. Miks? Sest mõlemad puudutavad Soome väärtusi ja huve. Soome julgeolek põhineb tugeval kaitsel ning NATO ja EL-i liikmelisusel.
Tihti öeldakse, et Euroopa on olnud liiga sõltuv Venemaa energiast, USA julgeolekust ja Hiina majandusest. See pole tõest kaugel.
On kindel, et Euroopa peab oma tuleviku eest rohkem vastutust võtma. Sama kindel on see, et maailma suurimaid probleeme ei saa lahendada ainult eurooplased või samameelsed inimesed.
Ka traditsioonilistest partnerriikidest kaugemale ulatuvat koostööd tuleb vaadelda kui võimalust. Globaalse majanduskasvu edasiviivateks jõudeks on Aasia, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika riigid. Aafrika roll pidevalt tugevneb.
Paljud neist riikidest nõustuvad meiega ka selles, et mitmepoolsus ja ühised reeglid on parim viis ühistele probleemidele ühiste lahenduste leidmiseks. Nad on valmis kaitsma ja arendama liberaalset maailmakorda ja rahumeelseid lahendusi.
Austatud kodanikud
Meie teine ??eesmärk on majanduskasv.
Olen mures Soome riigi rahanduse olukorra pärast. Geopoliitiline ebakindlus ja Venemaa agressioonisõda näivad meie majandust eriti rängalt tabavat.
Vastutustundlik riigi rahandus on järjepidevus, mitte ainult ühe valitsuse ülesanne. Ei saa olla nii, et üks valitsus kohaneb ja järgmine valitsus jagab heldelt.
Me vajame pikaajalist visadust. Lai parlamendi kokkulepe võlapiduri osas oli näide vastutustundlikust otsuste tegemisest, mis loob usaldust majandusse.
Majanduskasv on kogu meie heaoluühiskonna alus. Ilma majanduskasvuta pole heaolu. Meil ??on kõik eeldused jätkusuutlikuks majanduskasvuks. On palju teid. Kõik algab oskusteabest, teadusuuringutest ja haridusest. Me peame neisse rohkem investeerima.
Eilne majanduskasv ei too homsele kasu. Majanduskasv nõuab julgust ja rasket tööd. Me peame investeerima uutesse asjadesse ja tagama, et Soome jääks atraktiivseks riigiks uute investeeringute ja oskustööliste jaoks. NATO-Soome on ohutu investeerida nii praegu kui ka tulevikus.
Tehnoloogilised arengud mõjutavad kõike. Õnneks on meil selles valdkonnas oskusteavet. Andmevõrgud, kvanttehnoloogia ja kriitilised mineraalid on meie tugevused. Neid on vaja tehnoloogilise revolutsiooni ehk tehisintellekti keskmes.
Kasvutingimuste eest tuleb hoolitseda ka teistes valdkondades. Meil ??on palju suurepäraseid idufirmasid. Peame tegema kõik endast oleneva, et kasvuettevõtted jääksid Soome.
Eksport on meie majanduse üks olulisemaid kasvuallikaid. Geopoliitiline ebastabiilsus mõjutab meie majandust. Protektsionism ja tollitariifid on meile ebasoodsas olukorras, kuid õnneks oleme EL-i liikmed. See toob meie majandusse stabiilsust ja aitab meil hallata strateegilisi sõltuvusi.
Kui me 30 aastat tagasi EL-i liikmeks saime, pidi kõik olema turupõhine. Tänapäeva maailm vajab aga ka seda, et riik aeg-ajalt turgudele uksed avaks. Vabariigi presidendina jätkan Soome ekspordi edendamist rahvusvaheliselt.
Samuti on selge, et praeguse demograafilise arengu ja vanuselise struktuuri tõttu vajame rohkem tööjõuga seotud migratsiooni. Küsimus on selles, kuidas me ühiskonnana suudame selle uue reaalsusega kohaneda.
Kliimamuutuste vastu võitlemine ähvardab jääda tagaplaanile käimasoleva globaalse segaduse taustal. Seda ei tohiks juhtuda. Kliimamuutused on meie jaoks eksistentsiaalne küsimus. Riigid, kes suhtuvad kliimamuutustesse tõsiselt, saavad eelise. Soome peab jätkama ka investeerimist rohepöördesse majanduses.
Kallid soomlased
Meie kolmas eesmärk on hoolida.
Kogu selle segaduse ajal on alati hea peatuda ja mõelda põhitõdedele. Soome on peaaegu kõigi mõõdikute järgi endiselt üks parimaid riike maailmas. Me oleme maailma õnnelikumad inimesed.
Samal ajal peame olema teadlikud, et kahjuks ei ole kõik soomlased terved ega õnnelikud.
Tihti on asi selles, et põhitõed pole korras. On rahalisi raskusi. On tööpuudust. On ebakindlust. On terviseprobleeme. On koduvägivalda. On rassismi. Me peame paremini tegema.
Ühiskonna ülesanne on toetada neid, kes ühel või teisel põhjusel ei leia oma kohta ühiskonnas. Meie kaasinimeste ülesanne on hoolida ja aidata inimesi, kes abi vajavad.
Hoolimine on kolleegi, õpilase, õpetaja, naabri tunnustamine. Tunnustus teeb inimese nähtavaks, igaüks meist vajab seda. Ja mõnikord nõuab hoolimine ka ohvreid, enese kõrvale lükkamist.
Kui meie ümbritsev maailm tundub äärmiselt tõsine, peame selle kõrval leidma rõõmu – muidu me närbume ja muutume küüniliseks. Tihti võib seda rõõmu leida sõpradest, kolleegidest ja uudishimulikust tegutsemisest.
Lisaks karmile realismile vajame ka kujutlusvõimet ja kultuuri. Paljud ilusad asjad ja olulised leiutised on alguse saanud inimese kujutlusvõimest.
Kui tegutsemisrõõm ja kujutlusvõime ühenduvad pingutuse ja kultuuriga, kannab see sageli vilja. Sünnib midagi, mille peale me pole osanud mõelda. Need taipamishetked on elu sool. See puudutab tarka tasakaalu.
Head soomlased
Ühiskonda ehitatakse pidevalt üles. Demokraatiat tuleb edendada iga päev. Heaolu ei teki tühjast kohast. See nõuab tööd nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.
Kuigi maailmas on kriise ja Euroopas ebakindlust, ei tohiks me toppama jääda.
Meil on kõik edu eeldused. Soome on maailma parim riik laste kasvatamiseks. Olgem uhked oma soomluse üle, selle üle, et saame elada iseseisvas ja vabas riigis.
Me oleme väike, põhjamaine ja visa rahvas. Peame hoidma jalad maas, aga pead püsti ja nägema kaunist sinist Soome taevast.
Rahu, kasvu ja hoolivuse aasta tehakse koos.
Enda ja Suzanne’i nimel soovin kõigile head ja sisukat uut aastat.
Soovin teile kõigile Jumala õnnistust.
The post Soome presidendi uusaasta kõne 2026 appeared first on eestinen.
Postitus arhiveeritakse Reede jaanuar 2nd, 2026 kell 8:59e.l.