USA president Donald Trump lubas, et suudab Ukrainasse ühe päevaga rahu tuua. Järgnes peaaegu aasta täis korduvaid läbirääkimisi, territooriumi jagamist, administratsiooni sisevõitlusi ja lõputut sõda.
Avalikult on Trump mänginud Vene presidendi Vladimir Putini sõpra. Kuid salaja võimendasid Luure Keskagentuur ja USA sõjavägi tema õnnistusel Ukraina droonirünnakute kampaaniat Venemaa naftarajatistele ja tankeritele, et pidurdada Putini sõjamasina tööd, vahendab New York Times.
Päevast päeva oli Trump ebajärjekindel. Kuid ta oli ikkagi tehingute tegija, kes oli otsustanud tehingut vahendada – ja veendunud, et mõjuvõimu arvutamisel on eelis tugevamal. Mõlemad pooled pidasid sõda sõja sees, et kujundada presidendi arusaama. „Nad näevad välja võitmatud,” ütles ta nõunikele maikuus pärast Moskvas toimunud sõjaväeparaadi kaadrite nägemist. Kolm nädalat hiljem, pärast seda, kui Ukraina korraldas Venemaal julge salajase droonioperatsiooni, saatis Zelenski Valgesse Majja nõunike paraadi oma võidusõnumiga: „Me ei kaota. Me võidame.”
Trumpile on ette heidetud suhtlemist venelastega, ent ka Joe Bideni administratsioon uuris läbirääkimiste võimalust venelastega. Eelseisva sissetungi märkide ilmnemisel 2021. aasta novembris saatis president CIA juhi William Burnsi salaja Moskvasse, et survestada Putinit taganema. Salaja püüdis ka Bideni lähedane nõunik Amos Hochstein sissetungi ära hoida, pidades läbirääkimisi Venemaa riikliku investeerimisfondi juhi Kirill Dmitrijeviga.
USA oli pealtnäha tõmmanud vähemaks toetust Ukrainale, aga paralleelrelv oli jäänud alles – CIA-le ja sõjaväelastele antud luba jagada sihtmärgiks olevat luureinfot ja pakkuda muud abi Ukraina droonirünnakuteks Venemaa kaitsetööstusbaasi oluliste komponentide vastu. Nende hulka kuulusid tehased, mis tootsid „energeetikat” – lõhkeainetes kasutatavaid kemikaale –, aga ka naftatööstuse rajatised.
Trumpi administratsiooni esimestel kuudel olid need rünnakud hajusad ja nende mõju oli tühine. Ukraina sõjaväe- ja luureagentuurid võistlesid omavahel, töötades erinevate sihtmärkide nimekirjade alusel. Venemaa õhutõrje ja elektromagnetilised segajad muutsid energeetikarajatised praktiliselt läbitungimatuks. Naftatöötlemistehastes ründasid droonid mahuteid, tekitades plahvatusi, mis küll pealkirjadesse jõudsid, kuid millegi muuga suurt midagi ei saavutanud.
Juunis kohtusid raskustes USA sõjaväeohvitserid oma CIA kolleegidega, et aidata kaasa kooskõlastatuma Ukraina kampaania kavandamisele. See keskenduks ainult naftatöötlemistehastele ja varustusmahutite asemel sihtmärgiks oleks rafineerimistehaste Achilleuse kand: CIA ekspert oli tuvastanud siduritüübi, mida oli nii raske asendada või parandada, et rafineerimistehas jääks nädalateks rivist välja.
Kui see kampaania hakkas tulemusi näitama, arutas CIA juht John Ratcliffe seda Trumpiga. President näis teda kuulavat; neil oli pühapäeviti sagedane teeaeg. USA ametnike sõnul kiitis Trump Ameerika salajast rolli nendes Venemaa energiatööstusele suunatud löökides. Need andsid talle mõjuvõimu, ütles ta Ratcliffe’ile, samal ajal kui Venemaa president jätkas tema meelitamist.
Ühe USA luurehinnangu kohaselt lähevad energiarünnakud Venemaa majandusele maksma kuni 75 miljonit dollarit päevas. CIA-l on ka volitus abistada Ukraina droonirünnakuid varilaevastiku laevadele Mustal merel ja Vahemerel. Üle Venemaa hakkavad tekkima tanklates järjekorrad.
„Leidsime midagi, mis toimib,” ütles üks USA kõrgem ametnik ja pidi seejärel lisama: „Kui kaua, me ei tea.”
The post Meedia: USA president Trump on aidanud Ukrainal rünnata Venemaa naftatöötlemist appeared first on eestinen.
Postitus arhiveeritakse Reede jaanuar 2nd, 2026 kell 8:59p.l.