Palloson nentis, et kuigi praegu on keeruline aeg, siis kaitsepolitseiamet tegutseb pidevalt kriisides või eesmärgiga ennetada võimalikke kriise.
Palloson pole enne uue ameti teatavaks tegemist avalikkuses üles astunud, kaitsepolitseiametis on ta töötanud 20 aastat nii spetsialisti kui juhi rollis. “Minu varasem töö peamiselt vastuluure liinis eeldas ikkagi varjus püsimist ja teisiti ei ole seda tööd võimalik teha,” rääkis ta.
Kuu aja pärast ametisse astudes ootab teda uues rollis suhtlus avalikkuse ja poliitikutega. Pallosoni sõnul käib poliitiline surve ameti juurde. “Minu lähtekoht, mis aitab sellele survele vastu panna, on see, et me oleme ise veendunud, et meie tegevus lähtub seadusest, on Eesti riigi julgeoleku huvides, lähtub parimast kutse-eetikast, on tervemõistuslik,” rääkis ta.
Kapo peatse juhi hinnangul toimib Eestis ka tsiviilkontroll kaitsepolitseiameti üle, sest seda teeb 11 erinevat institutsiooni. “Loomulikult nendel on igaühel oma sektor, mida nad meie töös kontrollivad ja katavad. Meie huvi on ka see, et meie asjad oleks korrektsed. See on ka signaal ühiskonnale, et kapo ajab õiget asja. See tagab ka meie usaldusväärsuse, sest ilma avalikkuse toetuse või ühiskonna usalduseta on meil väga raske tööd teha,” sõnas ta.
Kaitsepolitsei teeb omalt poolt kõik, et põhiseadusliku korra kaitse tagada, rääkis Palloson. “Loomulikult Venemaa omalt poolt, nii Vene eriteenistused, erinevad Kremli organisatsioonid pidevalt otsivad võimalusi, et Eestit mõjutada, lõhestada ja siia oma mõju välja laiendada. Meie oleme omakorda vastas nendel. Kokkuvõttes arvan, et nad on teinud suuri pingutusi, aga laias laastus ei ole neid edu saatnud.”
Vene organisatsioone ei tasu üle müstifitseerida ega ka nende võimekust alahinnata, kuna Vene eriteenistused on kogu Putini aja eelisarendatud jõustruktuurid, millesse on palju investeeritud.
“Kõigil luureteenistustel on oma luureakadeemiad ehk ohvitserid saavad topeltkõrghariduse luure alal. Väga palju lõpuks ikkagi sõltub selle luureteenistuse professionaalsest käekirjast ja see on väga kõikuv. Nad on head kindlasti operatiivsel poolel, sihtmärkide leidmisel, värbamisel, info hankimisel, aga neil on ka päris mitmeid põhimõttelisi probleeme info moonutamisega pluss bürokraatlik pool, kus asjad jäävad seisma,” kirjeldas Palloson.
Suurim oht on Venemaale reisivatel Eesti elanikel
Venemaa suurest sissetungist Ukrainasse on nende töö muutunud ning ka kapo eesmärgiks luua siin maksimaalselt karm operatsioonikeskkond, sõnas ta. “Näiteks Vene eriteenistuste residentuurid Eestis on tühjaks saadetud, siin ei ole luureresidentuure, neil ei ole võimalik Eestisse reisida praeguste reisipiirangute kontekstis. Ma arvan, et teame ka päris hästi neid luureohvitsere, kes teiselt poolt toimetavad Eesti suunal.”
Kõige suurem oht on nendel Eesti inimestel, kes külastavad Venemaad, märkis Palloson. “Suurem osa värbamistest toimub kindlasti Vene Föderatsiooni territooriumil ja loomulikult nad kompenseerivad oma tegevust tehnilise luurega. Küberluure, signaalluure, kindlasti intensiivistavad seda. Mis on veel hästi oluline, on Euroopa julgeolekuteenistuste koostöö. Eesti vastu saab väga edukalt luurata ka Brüsselist, Berliinist, Oslost. Kui kõik Euroopa teenistused teevad aktiivselt koostööd, moodustavad ühisrinde, siis see suurendab ka Eesti riiki,” sõnas ta.
Viimase aasta jooksul on Pallosoni sõnul kogu Euroopast välja saadetud 500 diplomaadist luurajat. 15 aastaga on Eestis mõistetud koostöö eest Vene luureteenistustega mõistetud süüdi 20 inimest. Pallosoni sõnul näitab see, kui palju tööd Venemaa sel suunal teeb.
“Meie jaoks on isegi huvitavam üks teine number, mis on kordades suurem ja mille arve me ei avalikusta. Need on inimesed, kes on tulnud teatama meile, et Vene eriteenistused on püüdnud neid värvata, või kelle osas oleme ise teada saanud ja tõkestanud. Meie vastuluuretöö teravik on ikkagi suunatud ennetamisele, sest kui inimene on juba 10 aastat riiki reetnud, siis selle reeturi paljastamine on hea töö, aga suur kahju on ka tekkinud,” sõnas ta.
“Ma soovikski nendele inimestele öelda, et võtke ühendust, me aitame ka leida lahenduse sellele olukorrale,” ütles Palloson.
Uus väljakutse on töö andmemassiividega, et olulist ebaolulisest eristada. “See eeldab ka suuri investeeringuid IT-lahendustesse, mis aitavad seda tööd teha,” sõnas ta. Värbamiskatseid tehakse aina enam läbi sotsiaalmeedia.
Tänavu möödus 9. mai rahulikult, Pallosoni sõnul valmistuti selleks ka pea terve aasta ette. Valdav osa vene kogukonnast ei kujuta Eestile ohtu, märkis ta. “Me räägime sellisest väikesest häälekast grupist, kes ohtu kujutavad. Ma ei spekuleeriks selle konkreetse numbriga, aga need on inimesed kes kujutavad vahetut ohtu ehk organisaatorid, provokaatorid, või kes tegutsevad otseselt Kremli organisatsioonide, Vene eriteenistuste juhtimisel. Eesti on ikkagi demokraatlik õigusriik, meil on meelsus-, arvamusvabadus ja köögis sosistamine ei ole automaatselt oht Eesti julgeolekule.”
Kremli jutupunkte igapäevaselt levitavad inimesed on julgeolekuoht läbi selle, et Kreml monitoorib hoolikalt ka Eesti sisepoliitikat ning kui keegi kasutab samu jutupunkte, üritavad nad seda ära kasutada kas propagandaks, lõhestustegevuseks või püüavad nendega koostööd luua.
“Ka Koos puhul me võime öelda, et kindlasti venekeelses kogukonnas on mingisugune pinnas, mis on vastuvõtlik Kremli jutupunktidele, Koos üritas kasutada ära seda pinnast ja liikumist omakorda kasutas ära Kreml,” ütles ta.
Propagandanarratiividega võitlemine ei ole lihtne ja võtab aega. Palloson tõi näiteks, et kui 80ndatel oli 9. mai tähendus pigem leina- ja mälestuspäev, siis Putini võimule tulekuga hakati seda kujundama sihilikult Vene imperialismi sümboliks, nüüd hakatakse seda seostama ka sõjaga Ukrainas, pidades seal sõdivaid Vene sõdureid oma esivanemate rolli jätkajaks.