Uusaegne põhivastuolu – Inimsuse religiooni konflikt loodusteadusliku üldsuundumusega – on taas ägenenud ning progressiivsemad õhtumaised riigid loovad hoiatavaid pretsedente, kirjutab semiootikutaustaga toimetaja Mihkel Kunnus.
Inimsuse religiooni käredamaid ilmnemisvorme võib nimetada ka humanismi fundamentalismiks. Ja nagu ikka on väga valdav osa ka selle religiooni esindajatest täiesti tavalised ja asised inimesed ning probleeme tekitavad kirglikumad radikaalid ja jäigad fundamentalistid, kellest nn woke-liikumine on praegu silmatorkavaim. Aga isegi kui igasuguse tundemõõtme maha lahutame, siis konflikt jääb alles ja kandub maisesse seadusloomesse. Meil on rindejoon nihkunud hetkel abielu mõiste ette, progressiivsemas läänes on liigutud juba natuke kaugemale ning nähakse verist vaeva mehe ja naise defineerimisega .