| baikali kurrutus |
Ediacara ja Kambriumi alguse mäetekkeprotsessid |
| balka |
U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega |
| Balti jääjärv |
umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud magedaveeline jääjärv, üks Läänemere arengustaadiumeist |
| Balti kilp |
Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid |
| Balti klint |
Laadoga lähistelt Ölandini ulatuv astang aluspõhjakivimeis |
| Balti sünekliis |
Läänemere lõunaosa ja Saksamaa ning Poola põhjaosa hõlmav sünekliis |
| bandaiit |
|
| barhaan |
ariidse kliimaga aladel esinev luitetüüp |
| barjäär (biogeograafia) |
geograafiline levimistõke, näiteks mäestik või veekogu |
| barjäär (geokeemia) |
ala, kus keemilise elemendi liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida maardla |
| barjäärriff |
rannaga paralleelne korallrahu |
| baromeeter |
õhurõhu mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument |
| barr |
rannaga paralleelne lainetuse tekitatud madalam merepõhja osa |
| barüüt |
valge, värvitu või kollakas rombilise süngoonia mineraal, baariumsulfaat |
| basaldikiht |
maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s |
| basalt |
peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim |
| basaniit |
foidi sisaldav purskekivim |
| bassein (geoloogia) |
maakoore madalam osa, kuhu on kuhjunud paks setendite kiht |
| batoliit |
üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada |
| batüaal |
maailmamere kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel |
| batümeetria |
veekogude sügavuste mõõtmine ja kaardistamine |
| batümeetriline kaart |
|
| Beauforti skaala |
|
| Benioffi vöönd |
seismiliselt aktiivne vöönd piki sukelduva laama pinda |
| bentaal |
veekogu põhi organismide elukeskkonnana |
| bentoniit |
klaasja püroklastilise materjali muutumisel tekkinud savimineraalidest koosnev kivim |
| bentos |
veekogu põhja elustik |
| berüll |
heksagonaalne mineraal; berülliumi maak |
| bifurkatsioon |
vooluveekogu jagunemine kaheks haruks |
| billabong |
|
| Billingeni katastroof |
Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos |
|
| Billingeni lade |
| biogeenne sete |
organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setted |
| biogeenne kivim |
organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setteist moodustunud kivim |
| biogeofüüsika |
teadusharu, mis uurib organismide põhjustatud geofüüsikalisi nähtusi |
| biogeograafia |
teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal |
| biogeograafiline rajoneering |
biosfääri rajoneerimine elustiku oluliste erinevuste alusel |
| biogeokeemia |
teadusharu, mis uurib geokeemilisi protsesse, kuhu on kaasatud elusloodus |
| biogeokeemiline tsükkel |
osa aineringest, mis käib läbi eluslooduse |
| biogeotsönoloogia |
teadusharu, mis uurib eluslooduse ja elukeskkonna (muld, kivimid, kliima) vastastikuseid suhteid |
| biogeotsönoos |
looduslik kompleks, millesse kuuluvad elustik ja elupaik |
| bioherm |
organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist |
| biokeemiline setend |
organismide elutegevuse tulemusel tekkinud keemiline setend, näiteks rauamaak |
| bioklimatoloogia |
teadusharu, mis uurib kliima mõju organismidele |
| bioloogiline murenemine |
murenemine, mis toimub organismide tegevuse tulemusel |
| biomass |
organismide mass vaadeldavas ruumiosas |
| biometeoroloogia |
teadusharu, mis uurib meteoroloogiliste elementide mõju organismidele |
| biomorfne lubjakivi |
lubjakivi, mille koostises on rohkelt kivistisi |
| bioom |
teatud ala eluta loodusega kohastunud organismide kogum |
| biosfäär |
eluks kõlblik osa planeedist Maa; kõigi Maa organismide kogum |
| biostratigraafia |
teadusharu, mis uurib kivististe levikut stratigraafilistes kihtides ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta |
| biostroom |
|
| biotoop |
koosluse elupaik; elupaiga abiootiliste tegurite kompleks |
| biotiit |
ülitäiusliku lõhenevusega monokliinne mineraal, kuulub vilkude hulka |
| biotiitkilt |
biotiiti sisaldav kilt |
| bioturbatsioon |
organismide setteid kobestav ja ümberpaigutav tegevus |
| bjeff |
veekogu osa, mis külgneb vesiehitisega |
| boghed |
peamiselt vetikate jäänustest koosnev kivisüsi |
| boksiit |
soojas kliimavöötmes tekkinud hallikas, kollakas või pruun settekivim; peamine alumiiniumi maak |
| Bondi sündmus |
|
| boniniit |
|
| boniteet |
mulla viljakust iseloomustav suurus |
| boora |
külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul |
| booraks |
monokliinne sinakas või valge mineraal; boori maak |
| Boreaalne kliimastaadium |
umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega parasvöötme kliimastaadium |
| borniit |
tetragonaalne mineraal; vasemaak |
| Boweni skeem |
temperatuuri langedes magmast väljakristalliseeruvate mineraalide järgnevuse skeem |
| Bøllingi jäävaheaeg |
lühike soe periood viimase jääaja lõpuosas |
| brahhiopoodid |
meres elavad sümmeetrilise ehitusega välisskeletiga selgrootud |
| brahhiosaurus |
dinosaurus, üks suurimatest |
| bretša |
ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim |
| briis |
kohalik pinnase temperatuurierinevustest põhjustatud tuul |
| brusiit |
heksagonaalne heledat värvi mineraal |
| budiin |
väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha |
| budinaaž |
venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha |
| burromeeter |
multifunktsionaalne meteoroloogiline instrument |
|
| Burtnieki lade |
| bütauniit |
plagioklasside hulka kuuluv trikliinne mineraal |
|
