Andreas Zöge von Manteuffel
Andreas Zöge von Manteuffel (9. jaanuar 1665 Tallinn – 23. oktoober 1706) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes osales Põhjasõjas.[1]
Elulugu
Andreas Zöge von Manteuffeli vanemad olid Liivimaa Sēja ja Eestimaa Edivere ning Muuga mõisnik Andreas von Zöge[2] (1625–1665) ja Helena Maria von Taube.[1]
Enne Põhjasõda teenis ta von der Pahleni Liivimaa ratsarügemendis, kus oli algul leitnant ja 1689. aastal rittmeister. [3]
Põhjasõja ajal juhatas ta aastatel 1700–1702 Liivimaa jalaväepataljoni, olles siis ooberstleitnandi auastmes. Sel ajal oli ta ka linna asekomandant. [4][3]
1701. aasta juunis anti talle Tartu rae bürgermeistri Bohle kutsutud linnanotari poolt aru, et Rootsi sõjaväelased olid tänaval ühele kodanikule kallale tunginud ja ta vangi pannud.[5] Pärast tema pataljoni likvideerumist 1702. aastal juhtis ta talupoegadest maakaitseüksust Valgejõe-Läsna lahingus 26. juunil 1704.
Andreas Zöge von Manteuffel suri 1706. aastal.[1] Tema vappepitaaf on Tallinna toomkirikus.[6]
Isiklikku
Andreas Zöge von Manteuffel abiellus Margaretha Anna von Üxkülliga. Abielust sündis hilisem riigikrahv Gotthard Johann von Manteuffel [1] (1690–1763).
Viited
- 1 2 3 4 "Andreas II. Zöge von Manteuffel, auf Munkenhof". Vaadatud 26.02.2023.
- ↑ Stavenhagen, Oskar, Andreas von Zöge, Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 389
- 1 2 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 03.05.2023.
- ↑ "Swedish colours from the enlisted and militia units in the Baltics provinces 1700–1710" (PDF). Vaadatud 26.02.2023.
- ↑ Fainštein, Viktor. Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Lk 153.
- ↑ A. v. Zöge vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1706 kultuurimälestiste registris (vaadatud 02.01.2024)