Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)
 |
See artikkel räägib praegusest väeosast; varasema väeosa kohta vaata artiklit Pioneerpataljon |
Pioneeripataljon on Eesti kaitseväe maaväe pioneeriväeüksus.
Pioneeripataljon paikneb Tapal Tapa sõjaväelinnakus ja kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse. Alates 2025. aastast on pioneeripataljoni ülem major Taavi Moor
Koosseis
Pataljoni koosseis rahuajal on:
Staap
Pikemalt artiklis Staap
Pioneeripataljoni staabi ülesanded on sarnased teiste üksuste staapide ülesannetele.
Õppekompaniid
Õppekompaniide põhiülesanded on ajateenijate väljaõppe planeerimine, ettevalmistamine ja korraldamine. Samuti korraldavad õppekompaniid õppusi ka koostöös teiste allüksustega. Õppekompaniides toimub ajateenijate treenimine, seal on ka kõige rohkem inimressurssi.
Pioneerikool
Pioneerikool tegeleb pioneeri relvaliigi koolituse ja kursuste planeerimisega Kaitseväe õppuritele ning tegevväelastele. Samuti osaleb pioneerikool militaaralases teadus- ja arendustöös.
Kaitseväe demineerimiskeskus
Kaitseväe demineerimiskeskuse(KVDK) vastutusalaks on Kaitseväe territooriumil, harjutusväljadel ja muudel aladel lõhkemata laskemoona ning teiste plahvatusohtlike esemete otsimine ning hävitamine. Samuti korraldab KVDK demineerimiskoolitusi, seal koolitatakse kutselisi demineerijaid. KVDK üksuses valmistatakse demineerijad ette nii välisoperatsioonideks kui ka tegutsemiseks kodumaal.
Väljaõpe ja tegevus
Pataljoni rahuaegne põhiülesanne on pioneerialane väljaõpe. Peamiselt õpetatakse välja ajateenijatest reservväelasi, suurem osa õppetegevusest toimub Tapal.
Sõduri baaskursus
Sõdurite baasväljaõpe toimub Kaitseväes ühtsetel alustel, ajateenijad läbivad 8 nädalat kestva sõduri baaskursuse.
Erialaväljaõpe
Pioneerialases erialaõppes antakse sõduritele esmatähtsad baasteadmised ning oskused. Õpitakse tegema lihtsamaid pioneeriülesandeid: miinide käsitsemine,nende õhkimine ning lahingdemineerimine. Samuti õpitakse lihtsamaid ehitustöid: tõkete rajamine, välikindlustuste ehitamine jms.
Allüksuse väljaõpe
Allüksusväljaõppes tegeletakse nii jao, rühma kui kompanii koosseisus võitlemise harjutamisega. Ajateenistuse viimased kuud mööduvad maastikul, töötatakse kompanii koosseisus. Samuti harjutatakse pioneeriülesannete täitmist linnakeskkonnas, hoonestatud aladel. Teenistus lõpeb suurõppusega Kevadtorm.
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Pioneerpataljon
Taasloomine
2001. aasta lõpul asuti ette valmistama pioneerikompanii loomist Tapale Suurtükiväegrupi juurde (koosseisu).
2002. aasta 2. jaanuaril loodi Tapal suurtükiväegrupi koosseisus pioneerikool, kuhu koondati Kaitseväe pioneeriala spetsialiste, kes hakkasid peatselt esimesi ajateenijaid välja õpetama. Juhendajad olid Sõjakooli 1. põhikursuse lõpetanud ohvitserid, kes oma pioneerierialase koolituse olid saanud Soomes. 1. jaanuaril 2004 formeeriti pioneerikool ümber Tapa väljaõppekeskuse koosseisus olevaks pioneeripataljoniks.
Aastatel 2004–2008 oli väeosa Tapa väljaõppekeskuse alluvuses ja 2008–2014 Kirde kaitseringkonna koosseisus.
Ülemad
- ... - 30.06.2004 kapten Allan Parv
- 01.07.2004 – 05.08.2007 kapten Margus Neudorf
- august 2007 – 2011 kapten/major Antti Viljaste[1]
- 2011 – 12.12.2013 major Marek Värk
- 12.12.2013 - 15.12.2015 major Vesse Põder
- 15.12.2015 - 01.11.2016 kolonelleitnant Eero Tepp
- 01.11.2016 - 06.07.2018 major Priit Heinloo (ülema kohusetäitja)
- 06.07.2018 -.... kolonelleitnant Ainar Afanasjev
Sümboolika
Pataljoni embleemil on tammelehtedest pärjaga ümbritsetud kindlus, mille ees on seisev stiliseeritud lõvi, kes toetub vasaku esikäpaga kilbile ja parema esikäpaga hoiab mõõka. Kindluse sümbol on pioneeriüksuste tähis, mis sümboliseerib kindlustamist ja ehitamist. Kilbil olev P-täht viitab pioneeripataljonile. Pärg kujutab sümboolselt pioneeripataljoni üksmeelsust ja ühte perre kuuluvust. Tammelehed sümboliseerivad taassündi ja järjepidevuse jätkamist.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Suurtükiväegrupp ja pioneeripataljon said uued ülemad" Postimees, 9. august 2007
- ↑ Pioneeripataljon Kaitseväe kodulehel