Kas te igatsete mõnikord vanu häid aegu kui tööstus toimis enam-vähem ilma riigi rahata?
Jah, mingil määral küll. Aga need olid ka vanad head ajad, kui me ei võidelnud kliimamuutusega. Ja kui ühiskond ütleb, et me peame tegema midagi teistmoodi, võtab ühiskond ka osa vastutusest, et see juhtuks. Sest kui me tahame võidelda kliimamuutusega, peame tegema rohkem kui varem.
USA võtab seda üsna tõsiselt. Kuidas suudab EL võistelda tööstuse suuremahulise toetamisega USA-s?
Me suudame mingi piirini võistelda toetades investeeringuid Euroopas. Me saame teha üsna palju, aga me peaksime seda tegema kiiresti ja üksnes piiratud aja jooksul. Sest tõeline konkurents ei põhine toetustel. See põhineb heade oskustega töötajatel, ligipääsul kaubandusele, hästi töötaval ja dünaamilisel ühisturul, teadus- ja arendustegevusel – kõigel sellel, milles Euroopa on tugev aga mida me saame teha paremini.
Te olete öelnud, et USA inflatsiooni vähendamise seadusel võib olla toksiline mõju Euroopa tööstusele. Mida te täpsemalt mõtlesite?
Inflatsiooni vähendamise seaduse positiivne külg on see, et USA võtab kliimamuutuste vastu võitlust tõsiselt. Negatiivne on see, et kui investeeringud liiguvad USA-sse, siis ei tähenda see ühe ettevõtte investeeringuid. Koos sellega liiguvad kõik teised ettevõtted, mis on osa selle majanduse ökosüsteemist. Ja see on lühiajaliselt väga halb olukord.
Paradoks seisneb aga selles, et kesk- ja pikas perspektiivis on ruumi kõigi jaoks. Sest kliimamuutusega võitlemiseks on vaja tööstust Euroopas, USA-s, Indias, Hiinas, Aafrikas – kõikjal. Me üritame takistada seda, et meie huvisid praegu kahjustataks ja kiirendada rohelise tööstuse arengut, et saaksime võidelda kliimamuutusega.
Kuidas te suhtute Saksamaal leviva ideega, et nende energiamahukas tööstus vajaks fikseeritud elektrihinda? Kas see oleks Euroopas õiglane?
See sõltub… pealtnäha paistab seda väga keeruline lubada. Energiaministritel oli suur arutelu, kus räägiti, et tuleb küll toetada majapidamisi, kodanikke arvete maksmisel, võid toetada väikeseid ettevõtteid. Aga kui toetad suuri ettevõtteid, siis on suur oht konkurentsimoonutuseks, sest tsemendivabrikute ja terasetööstuste hulk on piiratud. See nõuaks väga tõsiseid arutelusid, kui selline otsus peaks tulema.
Kas me peaksime olema mures tehisintellekti pärast?
Jah, teatud määral küll. Sest praegu ei ole mingeid juhiseid, praegu ei ole kusagil kirjas, et seda võib ja seda ei või teha. Praegu juhindume eraettevõtete paika pandud normidest. Meil on vaja tehisintellekti seadusandlus vastu võtta nii kiiresti kui võimalik.
Kus te tehisintellekti ohte näete? Mis võib valesti minna?
Üks kõige lihtsamatest näidetest on see, et kui seda suures ulatuses kasutada, on meie inimlikud eelarvamused süsteemi sisse kirjutatud. Kui keegi ei hinda naisi, inimesi, kes elavad teatud piirkonnas või kel on teatud uskumused, tekib tehisintellektiga oht ulatuslikuks diskrimineerimiseks.
On samuti oht, et kasutatakse alateadvustehnikaid, et panna meid tegema asju, mida me muidu kunagi ei teeks. Seeläbi võiks viia väärinfo täiesti uuele tasemele. On mitmeid ohte ja seepärast ma leian, et uue tehnoloogia omaksvõtmisel peame seda ka kontrollima.