Uudiseid

Marmosetid ei seleta hästi siniseid toone, nähtub närviühendustest

Nüüd on teadlased kõrvutanud põhjalikult inimese ja mõnede ahvide silmaneuronite ühendusi ja jõudnud selle põhjal järeldusele, et inimese silm suudab eristada rohkem siniseid toone kui näiteks marmoseti silm.

Dennis Dacey Ameerika Ühendriikides Seattle’is asuvast Washingtoni Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid elektronmikroskoopi abiks võttes inimese, marmoseti ja makaagi silma võrkkesta väikeses süvendis fovea centralis‘es asuvaid närvirakujätkete ühendusi.

Fovea centralis on koht, kus nägemine on kõige teravam. Just see piirkond teeb inimesel võimalikuks näiteks kirja lugemise või auto juhtimise. Just ses piirkonnas on ka värvide eristus kõige selgem.

Värvide nägemiseks on silmas kolme sorti koonusrakke ehk kolvikesi, mis on tundlikud valguse erisuguste lainepikkuste suhtes. Kolvikeste kogutud lähteandmed koondab kokku ja töötleb ajule edastatavaks värviinfoks asjakohane närvivõrgustik.

Dacey ja ta kolleegid panid tähele, et marmosettidel on puudu üks inimestel olemasolev närvivõrgustiku osa, mis tegeleb just sinistele toonidele tundlikelt kolvikestelt saadavate andmete töötlusega. Siit teevadki nad järelduse, et marmosetid eristavad sinise toone vähem kui inimesed.

Miks see nii on, võib esialgu vaid oletada. Võib-olla on asi selles, et marmosetid elavad puu otsas ja inimesed maapinnal: võib-olla on paksu metsa puuvõrades valgustingimused just niisugused, et marmosettidel ei lähe küpsete puuviljade üles leidmiseks siniste toonide eristamist väga vaja.

Igal juhul aga on liikidevaheline erinevus tuvastatud ja uuringutulemused Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes avaldatud.

Varasemal ajal on loomaliikide värvinägemise iseärasusi uuritud peamiselt käitumiskatsete põhjal, näiteks selle järgi, kuidas loomad erivärviliselt märgistatud anumatest toidupala otsida oskavad.

Nüüd suunasid teadlased aga mikroskoobi otse närvirakkudele ja tegid kaugeleulatuvaid järeldusi nende omavaheliste ühenduste põhjal. Võrdlev konnektoomika on sellele uurimissuunale antud tabav nimetus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe otse allikast

Kommenteeri