Inimesel on palju vajadusi, mida on võimatu lõplikult rahuldada. Hädad ja tahtmised ei saa kunagi otsa, kuna ühe rahuldamine sünnitab uue, võib-olla isegi mitu. Uue loomine pole aga lihtne ega kerge. Ideede tärkamiseks ja siis nende teostamiseks vajatakse sobivaid tingimusi. Ühiskond teab, et palju sagedamini ebaõnnestutakse, kui suudetakse millenigi jõuda. Järelikult on vaja inimesi julgustada ja motiveerida.
Lahendus leiti patendisüsteemis. Sellega kaitstakse leiutajat, andes talle õiguse oma intellektuaalse vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Omandiõiguse kolmest osast võib valduse ja kasutuse õigusi vastava leppega edasi anda. Käsutusõigus saab olla ainult tõelisel omanikul. Tema võib omandit müüa ja või isegi hävitada.
Oletame, et leiutis osutub väga vajalikuks ja selle kasutus muutub osaks laiemast elukorraldusest. Leidur võiks saada väga rikkaks. Ainuõigusega võib tõsta toote või teenuse hinna taevani või selle kasutamise keelata. Kui vastav toode või teenus peaks muutuma omanikust tulenevatel põhjusel kättesaamatuks, ohustab see inimeste heaolu ja muudab omaniku vaenlaseks. Avalikku huvi esindav enamus otsustab täiendada selliste üldlevinud leiutiste intellektuaalomandi kaitset teda kaitsvate klauslitega.
Üks näide on ravimite patenteerimise ümber toimuv huvide konflikt. Valdkonna paradiisiks pidamine oleks ekslik. Pigem võiks mõelda Luciferile, langenud ingline. Maailma Kaubandusorganisatsioon on püüdnud kujundada ravimiärile laiemat raamistiku, aga paistab, et tulemuseks on endisest tugevamad ravimitootjate monopolid, kõrgemad hinnad, kui võtta aluseks nende kättesaadavuse vähenemine ning kõrgem hind lõppkasutajatele ja riikidele.
Vahest võiks kogemusest õppida. Ravimite kõrval on esmavajadusteks saanud la mitmed tehnilised lahendused, nagu mobiilside, WiFi, Bluetooth, video ning heli kodeerimise protokollid jne. Euroopa Liidus püütakse kujundada tasakaalustatud huvide raamistikku, mis kaitseks nii tehnolooge kui ka lõppkasutajaid.
Igapäevaselt kasutatavad leiutised peavad olema väga odavad, vastasel juhul jääb soovitud kasu saamata. Samas peab sentidest kogunema kulusid katvad ja innoveerima innustavad miljardid. Praegu kehtib vastavate tehnikate patendiomanikega kokkulepe, mille ingliskeelse lühendi (FRAND) taga on lubadus tagada uuele kaubale õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääsus.
Euroopa riigid olid ajalooliselt suveräänsed patendi väljastajad. Ebaühtlane, kohmakas ja kulukas süsteem otsustati asendada ühise patendisüsteemiga, mis peaks hakkama kehtima käesoleva aasta 1. juunist. Eelmisel nädalal, sümboolselt rahvusvahelise intellektuaalomandi päeva järel, esitas Euroopa Komisjon varasema kokkuleppe juurde uue regulatsioonide paketi, millega püütakse majandusliidus edendada olulisi tehnoloogiaid kaitsvate niinimetatud standardsete oluliste patentidega seotud kultuuri.
Standardsed olulised patendid, lühendina “SEP” katavad just selliseid tehnoloogiaid, mida võib võrrelda esmatarbekaupadega. Seadusandja soov on ühest küljest motiveerida Euroopa tehnolooge looma uut ja samal ajal püüda hoida peamiselt USA päritolu ettevõtete võimu rahuldavates piirides. Moodustab ju just nende intellektuaalomand märgatava osa argielus domineerivate toodete ja teenuste sisu.
Jättes selle teema spetsialistide pärusmaaks, jätkatakse ravimite valdkonnast teada traditsiooniga, milles tavakodanikes elab ravimifirmade vastu suunatud lõputuna näiv kahtluste ja tusa meelelaad. Eluks vajalike asjade temaatika peaks väärtusmaailmas asuma kõrgel kohal ja rikastama valimisaegseid vestlusi. Popitegemine elukooli tundidest pole üllatav, aga kunagi pole hilja ka midagi õppida. Esmatarbe tehnoloogiaid puudutavate õiguste temaatika pakub huvitava võimaluse.
Tavakodanikke võib vahest huvitada, et Euroopas kavandatava SEP-litsentsiraamistiku eesmärk on luua selgust, mis kuuluvad selle määratluse alla ehk mis on tegelikult olulised tehnoloogiad ja kellele sellised patendid kuuluvad. Samuti on seadusalgatuse eesmärk muuta SEP-vaidluste lahendamine lihtsamaks ja odavamaks.
Nii võiks jääda mulje sujuvast ja sõbralikust protsessist, milles on kõik võitjad. See oleks vaid tõend, et ravimeid patenteerivad täiesti võõrad inimesed ja sealt pole midagi õpitud. Ei möödunud poolt päevagi, kui algas pahameeletorm. Mõned neist on ettearvatavad, eesotsas Apple’iga. Ent rahulolematud on ka kohalikud ettevõtted nagu Ericsson, Nokia, Fraunhoffer jt, mis nimetavad ettepanekut kahjulikuks ja tasakaalustamatuks. Nad soovitavad püsida vanade patendilepete juures. Seda võib pidada teistpidi kaldu tasakaalu märgiks.
Tegemist on eelnõuga. Sellele järgnenud reaktsioon reedab teema olulisuse. Tehisintellekti oodatavalt jõulise muudatuste laine ajale sattuv vaidlus tehnoloogia omandiküsimustes on võrreldav nähtamatu maailmasõjaga. Kindlasti leiab sotsiaalmeediast huvitavamaid teemasid, nagu Eurovisiooni.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.
