Vihmauslased (Lumbricidae) on väheharjasusside alamklassi kuuluv rõngusside sugukond. Enamiku vihmauslaste areaal on Euraasia, vähesed elavad ka väljaspool mandrit. Vihmauslasi on umbes 30 perekonda, Eestist on leitud 14 liiki.

Eristatakse kolme ökoloogilist rühma vihmauslasi: mineraalmulla kihi, kõdukihi ja uruussid. Eestis on kõige sagedasem harilik mullauss, suurim aga harilik vihmauss. Vihmauslased toituvad lagunevatest taimeosadest.

• Allolobophora chlorotica – roheline mullauss; eelistab niiskemaid looduslikke muldi
• Aporrectodea caliginosa – harilik mullauss; Eestis arvukaim liik
• Aporrectodea longa – suur mullauss; väga sarnane hariliku vihmaussiga
• Aporrectodea rosea – roosa mullauss; nii haritavates kui ka looduslikes muldades
• Dendrobaena octaedra – kaheksakant kõduuss ehk kõduuss ehk leheuss; elab ainult metsakõdus
• Dendrodrilus rubidus tenius – peen kõduuss; elab kõdus ja vahel mullas
• Eisenia foetida – sõnnikuuss; elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis
• Eiseniella tetraedra – nelikant-kaldauss; elab märjas mullas veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes
• Lumbricus castaneus – tume vihmauss; elab mullas ja kõdukihis, puudub haritavates muldades
• Lumbricus rubellus – punane vihmauss ehk pool-ööuss; väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis
• Lumbricus terrestris – harilik vihmauss ehk ööuss; elab sügaval
• Octolasion cyaneum – sinakas soouss; teada vaid paar leiukohta Põhja-Eestis
• Octolasion lacteum – piimjas soouss; looduslikud niisked mullad

Võõrliigina on sisse toodud Poolast Dendrobaena veneta (sünonüüm Eisenia hortensis).