Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.

Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb igikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, on aurumine veel väiksem, mistõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid.

Vööndile on omased teiste seas soostunud ja keltsmullad.

Taimestik ei ole väga liigirikas, taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). Loomaliikidest elutsevad seal näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming.

Inimesed tegelevad põhiliselt põhjapõdrakasvatuse, kalanduse ja jahindusega. Karmide kliimatingimuste tõttu on sealne asustus hõre. Tundras on palju kaevandusi. Põlisrahvad: saamid ehk laplased, neenetsid, tšuktšid, islandlased.