Viljandimaal sündinud ja koolis käinud Johann Köler oli esimene eesti soost professionaalne kunstnik. Tema sünnist möödub 8. märtsil 200 aastat.

Kondase keskuse näitusele jõudnud Johann Köleri originaalteosed pärinevad Eesti, Tartu ning Viinistu kunstimuuseumist ja erakogust. Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse ütles, et nii haruldaste teoste puhul on tavaline, et pärast nende lahtipakkimist vaatab konservaator kõik tööd üle.

“Nende teoste seisundit kontrollitakse ja püütakse neid kõige paremal kujul vaatajale serveerida. Aeg-ajalt peavad restauraatorid, konservaatorid seletama kunstniku loometöö nüansse ja mõnikord ka arutleme selle üle, mis on tõene, mis on parandatuna vaataja ees,” selgitas Nurkse.

Alar Nurkse sõnul on Johann Köleri looming põhjatu ja väga huvitav nii kujundi stilistika kui ka maalitehnilisest küljest.

“Tema loomingus on peegeldunud nii Euroopa ilutendentsid, aga ka loomulikult Vene. Seda enam nii õukonna ehk siis tsaari kõrgtase, aga ka tavalise inimese iluideaalid, mille parimaks näiteks omab Eesti kunstimuuseum ema-isa portreed,” tõi ta välja.

Kunstiajaloolase Mari Vallikivi sõnul saab Kondase keskuses näha intiimsemat ja vähem eksponeeritud Kölerit.

“Et tuua välja joonistusi, skitseeringuid, etüüde, nii-öelda eeltöid suurematele töödele, ja muidugi ka siis lõplikult valminud töid. Ta oli ju väga madalast soost, saunikute perest pärit ja jõuda ikkagi nii-öelda esiportretistide hulka Tsaari-Venemaal, see on juba omaette suur ime,” selgitas Vallikivi.

Mari Vallikivi sõnul on peale kasvanud põlvkonnad, kellel pole Köleri olemasolust aimugi. See on ka üks põhjus, miks tuleb Köleri loomingut aeg-ajalt jälle esile tõsta.