Tartu Jaani kirikus kanti reedel ette 18. sajandil kirjutatud esimest eestlase kirjutatud luuletust ehk nutulaulu “Oh ma vaene Tarto liin”. Laulu kirjutas Põhjasõja ajal Puhja koolmeister ja köster Käsu Hans.

Käsu Hans kirjutas 1708. aastal 32-salmiline nutulaulu “Oh! ma vaene Tarto liin”. Teos jutustab Tartu uhkest minevikust ja kurvast saatusest põhjasõja ajal, mil Venemaa tsaari Peeter I korraldusel Tartut hävitati. Lisaks meetrikaraamatusse kantud luuletekstile on säilinud mõned Käsu Hansu kirjad. Nii saigi reedel näha, milline oli Hansu käekiri.

“Ta kirjutab sellest mina vormis, et “Oh! ma vaene Tarto liin”. See teeb selle laulu kuulajale väga arusaadavaks ja emotsionaalseks. Kirjandusloolane August Anniste on nimetanud Käsu Hansu ka justkui kroonika kirjutajaks või ajaloolaseks ja võrrelnud teda kroonikakirjutaja Nestoriga. Tegelikult see pikk luuletus on omamoodi kroonikaline ajalaul,” lausus ajaloolane Aivar Põldvee.

Käsu Hansu kirjutatu oli olemas kirjas, kuid levis hiljem väiksel alal ka rahvasuus.

“Mina ütleksin, et ega ta nii väga nutulaul ei olegi ja teisalt, kui nüüd mõelda selle peale, et see laul on olnud ka rahva seas levinud, siis sarnaseid laule on veel. “Eesti mehe kaebus”, mida ka päris paljud inimesed teavad: “Eesti mees ja tema sugu, neist ei peeta kuskil lugu.” Küll on selline kaebamine ja kaeblemine, aga tegelikult protestilaulude maik on nendel lauludel juures,” ütles laulu esitaja Lauri Õunapuu.

Loe edasi