Malpiigialised

Morfoloogilised tunnused

Vars

Varred on läbimõõdult ümarad, sümmeetriliselt või asümmeetriliselt väljasopistunud, harvem lapikud või nelinurksed.[7] Taimed ronivad keerduvate varte abil, üksikud liigid kasutavad ronimiseks tugijuuri.[7] Teiskasv võib olla anomaalne.[8]

Lehed

Tervete lihtlehtedega[3], mis paiknevad üldjuhul vastakult (harva vahelduvalt või männases)[3], esinevad abilehed[3], lehelaba üldjuhul lõhestumata[7]. Leheserv on terve[8]. Lehe rootsul[7], laba alusel või abilehtedel esinevad (paarilised) mitmerakulised näärmed[6]. Noortel kasvudel ja leherootsudel esineb malpiigialiste sugukonnale iseloomulikke T-kujuliselt harunevaid trihhoome (karvakesi)[6], mis on üherakulise ehitusega.[9]

Õisikud ja õied

Õisikud paiknevad tipmiselt või lehe kaenlas[10], on kujult väga varieeruvad, tavalisemad õisikutüübid on kobar ja pööris.[8] Õied on läbimõõduga 6 mm kuni 4 cm[9], viietised (viis kroon- ja tupplehte), kahesugulised, sügomorfsed (ühe sümmeetriateljega)[7]. Enamikul perekondadest esineb kümme tolmukat[8]. Emakkond on enamasti kolmeosaline[7]. Õied on epigüünsed, perekonnas Barnyeba perigüünsed.[7] Kroonlehed on tihti kollased, roosad või valged, mõnikord muud tooni, kuid harva sinised, üks kroonleht võib olla teistest erineva kujuga[9]. Õied meelitavad tupplehtede paariliste õlinäärmetega ligi õli korjavaid mesilaseliike (leviala Uues Maailmas[9]), kroonlehed on mesilastele ligipääsu võimaldamiseks aluselt kitsenenud[11]. Vana Maailma liikidel on õied enamasti radiaalsümmeetrilised ja tupplehed ilma õlinäärmeteta.[9]

Viljad

Viljad on mitmekesised, võivad olla tüübilt kuivad jaguviljad (valmimisel jagunevad kolmeks tiivuliseks osaviljaks) või luuviljad, millest mõned on lihakad ja söödavad[8]. Enamikus perekondades jagunevad viljad kolmeks osaks[9]. Seemneid on iga vilja osa kohta üks[2]. Seemnetel seemnerüü ehk arill puudub.[12]

Näiteid malpiigialistest Brasiilias. A: Camarea affinis. B: C. affinis x hirsuta. C: C. ericoides. D: C. sericea. E: Dicella macroptera. F: Diplopterys lutea. G: Diplopterys pubipetala. H: Heteropterys byrsonimifolia. I: H. campestris. J: H. eglandulosa. K: H. nitida. L: H. pteropetala. M: H. rubiginosa. N: Hiraea cuiabensis. O: Janusia mediterranea. P: Mascagnia cordifolia. Pildistanud C.F. Hall, J. Lovo, L.C. Marinho, G.S. Siqueira, R. Santin ja R.F. Almeida[13]

Kasutusest

Kasutatakse troopilistes piirkondades haljastuses, sugukond on suhteliselt külmakartlik[2]. Sileda malpiigia (Malpighia glabra) ja kirssmalpiigia (M. emarginata) viljad, mida nimetatakse vastavalt eskobillaks ja atseroolaks[14], sisaldavad rohkelt C-vitamiini ning neid on kasutatud värskelt, toitudes ja jookides.[15] Võide-kaferaanapuu (Bunchosia glandulifera) punased lihakad viljad meenutavad maitselt maapähklivõid ning neid kasvatatakse toiduks.[16]

Mitmete perekondade (Acridocarpus, Aspidopterys) esindajaid on kasutatud rahvameditsiinis üle maailma[15], sugukonna liigid sisaldavad hulgaliselt sekundaarseid metaboliite: fenoole, alkaloide ja flavonoide[15]. Amasoonase kaapivääti (Banisteriopsis caapi) on tarvitatud religioossetel tseremooniatel ning ravitsemiseks selle hallutsinogeensete alkaloidide ja parasiidivastase toime pärast[17], see on Lõuna- ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste psühhoaktiivse ayahuasca-tee põhiline koostisosa.[18]

Perekondade nimekiri

Nimetatud on kõik Kew' andmebaasis leiduvad 77 perekonda[1], eestikeelsed nimetused Eestikeelsete taimenimede andmebaasist.

  • Acmanthera (Juss.) Griseb.
  • Acridocarpus Guill., Perr. & A.Rich.
  • Adelphia W.R.Anderson
  • Alicia W.R.Anderson
  • Amorimia W.R.Anderson
  • Andersoniodoxa C.Davis & Amorim
  • Aspicarpa Rich.
  • Aspidopterys A.Juss. ex Endl.
  • kaapiväät Banisteriopsis C.B.Rob.
  • Barnebya W.R.Anderson & B.Gates
  • Blepharandra Griseb.
  • Brachylophon Oliv.
  • Bronwenia W.R.Anderson & C.Davis
  • kaferaanapuu Bunchosia Rich. ex Kunth
  • Burdachia A.Juss. ex Endl.
  • serretipuu Byrsonima Rich. ex Kunth
  • Calcicola W.R.Anderson & C.Davis
  • hiilapuu Callaeum Small
  • Calyptostylis Arènes
  • Camarea A.St.-Hil.
  • Carolus W.R.Anderson
  • Caucanthus Forssk.
  • Christianella W.R.Anderson
  • Coleostachys A.Juss.
  • Cordobia Nied.
  • Diacidia Griseb.
  • Dicella Griseb.
  • Digoniopterys Arènes
  • Dinemagonum A.Juss.
  • Dinemandra A.Juss. ex Endl.
  • võluväät Diplopterys A.Juss.
  • Echinopterys A.Juss.
  • Ectopopterys W.R.Anderson
  • Excentradenia W.R.Anderson
  • Flabellaria Cav.
  • Flabellariopsis R.Wilczek
  • Gallardoa Hicken
  • Galphimia Cav.
  • Gaudichaudia Kunth
  • Glandonia Griseb.
  • Glicophyllum R.F.Almeida
  • Heladena A.Juss.
  • Henleophytum H.Karst.
  • ninaviljak Heteropterys Kunth
  • Hiptage Gaertn.
  • Hiraea Jacq.
  • Janusia A.Juss. ex Endl.
  • Jubelina A.Juss.
  • Lasiocarpus Liebm.
  • Lophanthera A.Juss.
  • Lophopterys A.Juss.
  • Madagasikaria C.Davis
  • malpiigia Malpighia Plum. ex L.
  • Malpighiodes Nied.
  • Mascagnia (Bertero ex DC.) Bertero
  • Mcvaughia W.R.Anderson
  • Mezia Schwacke ex Nied.
  • Microsteira Baker
  • Mionandra Griseb.
  • Niedenzuella W.R.Anderson
  • Peixotoa A.Juss.
  • Peregrina W.R.Anderson
  • Philgamia Baill.
  • Psychopterys W.R.Anderson & S.Corso
  • Pterandra A.Juss.
  • Ptilochaeta Turcz.
  • Rhynchophora Arènes
  • Ryssopterys Blume ex A.Juss.
  • Spachea A.Juss.
  • Sphedamnocarpus Planch. ex Benth. & Hook.f.
  • lehtsuudmik Stigmaphyllon A.Juss.
  • Tetrapterys Cav.
  • trüallis Thryallis Mart.
  • Triaspis Burch.
  • Tricomaria Gillies ex Hook. & Arn.
  • Tristellateia Thouars
  • Verrucularina Rauschert

Viited

  1. 1 2 3 Malpighiaceae Juss. (i.a.). Plants of the World Online. http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2 (07.03.2024).
  2. 1 2 3 Malpighiaceae. (2017). Flora of North America Volume 12. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=10533 (07.03.2024).
  3. 1 2 3 4 5 6 Utteridge, T. & Bramley, G. (2020). The Kew Tropical Plant Families Identification Handbook, Second Edition. Kew Publishing Royal Botanic Gardens, Kew.
  4. ↑ Anderson, W.R. (2004) In: Smith, N., Mori, S.A., Henderson, A., Stevenson, D.Wm. & Heald, S.V. (eds.) Flowering Plants of the Neotropics. The New York Botanical Garden/Princeton University Press, New Jersey, 229-232.
  5. ↑ Malpighiaceae in GBIF Secretariat (2023). GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei (07.03.2024).
  6. 1 2 3 4 Davis, C.C. & Anderson, W.R. (2010), A complete generic phylogeny of Malpighiaceae inferred from nucleotide sequence data and morphology. American Journal of Botany, 97: 2031-2048. https://doi.org/10.3732/ajb.1000146 (09.03.2024).
  7. 1 2 3 4 5 6 7 Zappi, D. (2015). Neotropical Malpighiaceae. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2/general-information (08.03.2024).
  8. 1 2 3 Simpson, M. G. (2010). 8 - Diversity and Classification of Flowering Plants: Eudicots. M. G. Simpson (Ed.), Plant Systematics (Second Edition) (pp. 275–448). Academic Press. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374380-0.50008-7 (10.03.2024).
  9. 1 2 3 4 5 6 Anderson, C. (i.a.). Guide to the Genera of Lianas and Climbing Plants in the Neotropics—Malpighiaceae. https://naturalhistory.si.edu/sites/default/files/media/file/malpighiaceae_0.pdf (09.03.2024).
  10. ↑ Malpighiaceae. (2008). Flora of China Volume 11. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=10533 (09.03.2024).
  11. ↑ Gentry, A.H. (1993). A Field Guide to the Families and Genera of Woody Plants of Northwest South America. Conservation International, Washington.
  12. ↑ Kirkbride Jr., J. H., Gunn, C.R. & Dallwitz. M.J. (2021). Family guide for fruits and seeds: descriptions, illustrations, identification, and information retrieval. https://www.delta-intkey.com/famfs/www/malpig.htm (09.03.2024).
  13. ↑ Sebastiani, R., da Silva, C., Francener, A., Almeida, R. (2015). An illustrated checklist of Malpighiaceae from the Chapada dos Veadeiros region, Goiás, Brazil. Check List 11(6): 1801. https://doi.org/10.15560/11.6.1801 (09.03.2024).
  14. ↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas. (2024). Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon https://taimenimed.ut.ee/ (09.03.2024).
  15. 1 2 3 Abbas, H. A., Tadros, S. H., El-Toumy, S., Salama, A. M., & El Gedaily, R. A. (2022). A Review on Traditional uses, Phytochemistry and Pharmacological Potential of Family Malpighiaceae. Egyptian Journal of Chemistry, 65(11), 235-274. doi: 10.21608/ejchem.2022.119510.5372 (09.03.2024).
  16. ↑ Jackson, A. L. (2016). Peanut-Butter Fruit or Peanut-Butter Plant – GoodFood World. https://www.goodfoodworld.com/2011/07/peanut-butter-fruit-or-peanut-butter-plant/ (09.03.2024).
  17. ↑ LLC, T. T. (i.a.). Botanical family: Malpighiaceae. TopTropicals.Com - Rare Plants for Home and Garden. https://toptropicals.com/catalog/uid/banisteriopsis_caapi.htm (09.03.2024).
  18. ↑ Malpighiaceae Juss. (n.d) Atlas of Living Australia. https://bie.ala.org.au/species/https://id.biodiversity.org.au/taxon/apni/51288303 (09.03.2024).
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Malpiigialised